Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kaasaegne netisuhtlus paneb inimesed valetama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Foto: SCANPIX

USAs asuva Cornelli ülikooli teadlased Jeff Hancock ja Jeremy Birnholtz on leidnud, et kuni kümme protsenti võrguvestlustes saadetavatest tekstisõnumitest sisaldab valesid ning viiendik neist valedest on nn. ülemteenri valed.

Nimelt olid just ülemteenrid vanasti need, kes aitasid inimestel vanaeda uksele ilmunud soovimatutest külalistest, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Tänapäeval kaldume me samal eesmärgil kasutama tehnoloogiat, vabandades ennast näiteks sellega, et peame ühenduse katkestama, kuigi me tegelikult seda tegema ei pea.

Kõik me oleme võrguvestlustes saatnud tekstisõnumeid «olen teel», «pean minema, telefon heliseb» või muud sarnast. Just selliseid valesid nimetavadki Hancock ja Birnholtz nn ülemteenri valedeks.

Samas on selliseid valesid raske varjata, kui mobiiltelefon näitab reaalajas sinu asukohta ning sõbrad postitavad teateid oma tegevuste kohta Facebooki, kus need on kogu laiendatud võrgustikule näha.

Seega tõstatub küsimus, et kas tänased tehnoloogilised lahendused on inimeste privaatsuse säilitamiseks piisavad.

Riigilt saadud toetuse ja tudengite abiga uurivadki Hancock ja Birnholtz, kuidas inimesed saavad kaasaegset tehnoloogiat kasutades oma kättesaadavusega hakkama ning kas oleks võimalik luua uusi lahendusi, mis aitaks neil sellega paremini toime tulla.

Teadlaste arvates ei ole valetamine iseenesest halb ning mõned suhted võivad pisivalede abil saavutatud privaatsusest ka võita.

Kuigi enamik meist on teadlik sellest, et meile vahel valetatakse ning see on aktsepteeritav, siis jääb meil vajaka oskusest valesid sisaldavaid sõnumeid tõestest eristada.

Hancocki sõnul kutsub suure osa valedest esile tõik, et me räägime erinevatele inimestele oma elust erinevaid lugusid. Kui mingil hetkel ei ole lugu enam vettpidav ning võib väga kergesti olukorra ära rikkuda, siis tekib küsimus, kuidas sellega toime tulla.

Paljud kasutavad oma tegevuste varjamiseks eeliseid, mida pakub tehnoloogia ebaselgus. Näiteks märgivad inimesed sageli vestluste vältimiseks oma staatuseks suhtlustarkvara MSNi kasutades «eemal» või «hõivatud», kuigi see on vale ning tegelikult istuvad nad arvutiekraani ees ja mängivad arvutimängu.

Hancocki sõnul on inimeste sotsiaalsed tavad välja kujunenud enam kui 60 000 aasta jooksul, kuid Facebook on olemas olnud kõigest kuus aastat ning siit tulekski otsida segaduse põhjuseid.

Tagasi üles