/nginx/o/2015/08/10/4366589t1h3ec2.jpg)
Tuulerõuged on tavaliselt nii kerge kuluga haigus, et vanemad ei oska seda karta. Mõned käivad suisa haigete kaaslastega mängimas, et endagi laps saaks tuulerõuged enne kooliiga läbi põetud. Kas see on hea mõte?
Arst vastab: kas tuulerõugeid tasub otsida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka perearst Karmen Joller kinnitab Emmede Klubis, et tuulerõuged põetakse enamasti läbi lapseeas. «Peamiseks tüsistuseks on villide paranemise häirumisest tingitud bakteriaalne nahapõletik,» ütleb ta. Raskeid tüsistusi nagu näiteks ajupõletik, väikeaju põletik, meningiit, munandipõletik või kopsupõletik esineb harva. «Siiski ei oska me ennustada, kellel võib haigus kulgeda tüsistustega ja kellel mitte,» laidab ta rõugete otsimise mõtte maha.
Tuulerõugetele on iseloomulik villiline lööve, mis enamasti sügeleb. Lööve võib esineda ka juustega kaetud peanahal. Vahel võib lisanduda ka palavik, köha ja nohu.
Ravida tuulerõugeid ei saa, kuid sümptomeid saab leevendada. «Villidele võib panna desinfitseeriva toimega lahuseid - saialilletinktuuri, briljantrohelist,» soovitab arst. «Roheliseks värvitud lööbeelementide järgi on hea arvet pidada selle üle, kas löövet tekib juurde või hakkab haigus taanduma,» ütleb ta veel.
Vaktsineerimine on soovitatav riskigruppi (immuunpuudulikkust põhjustavad haigused) kuuluvatel kuni 12-aastastel lastel ning üle 12-aastastel lastel ja täiskasvanutel, kes varem tuulerõugeid põdenud pole. Eriti soovitatav on vaktsineerimine naistele, kes tuulerõugeid põdenud pole ja kes plaanivad rasestuda - tuulerõuged võivad rasedatele ohtlikud olla. Raseduse ajal vaktsineerida ei või.