Teadlased: vingumine kahjustab sinu tervist

Foto: Caro / Scanpix

Me kõik vingume aeg-ajalt. Miks? Sest kui me oma negatiivsed emotsioonid välja saame elada, tunneme end paremini. Teadusel on aga uudiseid: vingumine ei muuda mitte ainult inimesi sinu ümber tujutuks, vaid on kahjulik ka vingujale endale.

Psühholoog Jeffrey Lohr on vingumist võrrelnud puuksutamisega. «Inimesed ei lase kõhutuult liftis, kui just tõesti muudmoodi ei saa. Viha endast välja laskmine on põhimõtteliselt suletud ruumis emotsionaalne puuksutamine. Kõlab hea ideena, aga tegelikult on väga vale tegevus,» vahendab Inc.com Lohri sõnu.

Autor Steven Parton kirjeldab kolme viisi, kuidas hädaldamine meie tervist kahjustab. Esiteks teavad neuroteadlased, et iga kord, kui sa mõtled negatiivselt, treenid sa oma aju järgmine kord kergemini negatiivsete mõtete juurde tagasi tulema. Ja mitte ainult seda: nii on edaspidi tõenäolisem, et negatiivsed mõtted tulevad su pähe ka suvalistel hetkedel. Teisisõnu: olles pidevalt negatiivsete mõtete küüsis, hakkab su iseloom negatiivsemaks muutuma.

Teiseks mõjutavad sinu aju ja mõtteid ümbritsevad inimesed, nii et kui sa veedad aega kurtjate ja halajatega, mõjutavad nemadki sinu aju negatiivselt. Ka siin on mängus neuroteadus. Iga kord, kui me näeme inimest mõnd emotsiooni läbi elamas – viha, kurbust, õnne - «maitseb» meie aju seda tunnet ning me proovime ette kujutada, mida antud inimene hetkel tunda võib. See on sisuliselt empaatia ning sellega saab põhjendada igasugust karjamentaliteeti – massirahutustest jagatud õnnetundeni muusikafestivalil. Nii et kui sa soovid oma «positiivsusmuskleid» treenida, tasub end ümbritseda positiivselt mõtlevate inimestega.

Kolmandaks on stress kahjulik ka su füüsilisele tervisele. Langeb immuunsüsteemi vastupanuvõime, tõuseb vererõhk, suureneb risk südamehaigusteks, ülekaaluks ja diabeediks. Siin on süüdi stressihormoon nimega kortisool, mis vabaneb, kui sa mõtled halbu mõtteid.

Seega – vähem vingumist, rohkem positiivseid mõtteid!