Kalliskiviaabits

Ahhaat. Foto: Peegel

Vääriskividega käivad kaasas müstika ja legendid. Nendega on seotud lood ajaloo suurkujudest, pisaratest ja mõrvadest, unistustest ning igavesest armastusest.

Ahhaat

Poolvääriskivi, mis on tekkinud vulkaanilistes kivimites olevatesse tühemikesse. Läbikumava või läbipaistmatu kivimi värvigamma ulatub sinisest halli, pruuni, beeži, roosa ja valgeni. Valencia katedraalis asub ahhaadist jooginõu, mille kohta arvatakse, et see on Püha Graal.

Islami kultuuris kaitseb ahhaat kandjat kurjuse ja õnnetuste eest. Legendi järgi ravib kivi ka skorpioni- ja ussihammustusi, vaigistab äikesetormi ning toob võidu vaenlase üle. Ahhaati leidub Saksamaal, Brasiilias, Mehhikos ja USAs.

Ametüst

Mida tumedam ja sügavam on ametüsti värvus, seda väärtuslikumaks kivi peetakse. Legend räägib, et purjus Dionysos ajanud taga Amethystose- nimelist tütarlast ning too pöördunud jumalate poole palvega säilitada oma süütus. Artemis võtnud neiut kuulda ja peitnud ta valge kivi sisse.

Lootes Amethystost siiski armutegudele ahvatleda, valanud Dionysos kivi veiniga üle, mille tagajärjel muutunud see lillaks kristalliks. Vanad kreeklased uskusid, et ametüst kaitseb purjujäämise eest. Põhilised leiukohad on Brasiilias, Uuralites, Kanadas, Indias ja Sri Lankal.

Briljant

Enamasti kutsutakse briljandiks lihvitud teemanti, kuid tegelikult võib teatud sümmeetrilise lihvi korral nimetada briljandiks iga läbipaistvat vääriskivi. Üks, mis on kindel: tänu koonusekujulisele ja paljutahukalisele kujule on briljantidel silmipimestav sära.

Kõige levinum on ümmargune briljant, kuid eri paigus harrastatakse erinevaid lihvimisviise: Ameerika standard, Skandinaavia standard jne. Esmakordselt hakati kalliskive lihvima 17. sajandi keskel, mil neid nimetati Prantsuse kardinali järgi Mazarinideks.

Granaat

Enamasti punase värvusega läbipaistev või läbipaistmatu poolvääriskivi, millest usutakse, et see võib ravida melanhooliat. Leidub ka roosat, rohelist, oranži, kollast, pruuni ja musta värvi granaati. Vanas testamendis kirjeldatakse, kuidas Noa kasutas granaadikristalli laternana, et valgustada pilkases pimeduses teed laevale.

Granaati peetakse igavese armastuse sümboliks, seepärast on armastajatel kombeks kinkida üksteisele granaatehteid. Samuti arvatakse, et kivil on võime stimuleerida seksuaalelu. Et säiliks granaadi selge ja puhas sära, soovitatakse seda aeg-ajalt päikese käes «laadida». Peamised leiukohad asuvad Böömimaal, Madagaskaril, Lõuna-Aafrikas, Indias ja Austraalias.

Kuukivi

Kuuvalgust meenutava hõbesinise helgiga kivi. Tooni ja läbipaistmatuse poolest pärliga sarnane, on igal üksikul kivil kordumatu kuma, mis tuleneb mineraali pragulisest struktuurist. Kuukivi on alati ümbritsenud müstikaloor. Araabia maades peidavad naised seda riietesse, kuna peavad kuukivi viljakuse sümboliks.

Noore kuu ajal ilmub kivile väike valge täpp, mis tasahaaval nihkub keskosa poole, muutudes suuremaks sedamööda, mida lähemale jõuab täiskuu. Arvatakse, et kui ostad oma armsamale kuukivi, jääd teda elu lõpuni armastama ja igatsema. Kuukivi hiilgeaeg oli 1930. aastatel, siis oli see väga moes. Parimad leiukohad on Sri Lankas ja Põhja-Ameerikas.

Merevaik

Kaldale uhutud vaigutükkide vanus võib ulatuda paarisaja miljoni aastani. Merevaiku on ajast aega pruugitud ravimite koostises, amuletina kasutati seda juba kiviajal. Põledes levitab merevaik meeldivat lõhna, sellest valmistatud õli kasutatakse parfüümitööstuses.

Vana-Kreeka müüdi järgi olevat Zeus löönud Phaetonit välguga karistuseks tema ülbuse eest. Phaetoni õed nutnud pärast venna surma kuumi vaigupisaraid ja nii sündinudki merevaik. Kuldset vaiku leidub kõigis maailmajagudes peale Antarktika ja Austraalia, neist kuulsaim on siiski Balti mere vaik.

Opaal

Valge, hall, sinine, oliiviroheline, oranž või must poolvääriskivi, mis on tekkinud kivimite jahtumisel ning säilitanud endas tule loomuse. Napoleon kinkinud armastatud Josephine’ile opaalist ehte, nimetades seda «Trooja tulekahjuks» ning palunud naisel saada tema ilusaks Helenaks.

Arvatakse, et opaal muudab värvi olenevalt kandja tujust. Suurem osa maailma opaalivarudest asub Austraalias, kuid kivimit leidub ka Ameerikas, Tšehhis, Ungaris, Etioopias ja mujal.

Pärl

Legendi järgi on pärlid orbude ning süütult kannatajate pisarad, mis on inglite poolt mere- karpidesse peidetud ning kalliskivideks muudetud. Kleopatra vedanud Marcus Antoniusega kihla, et ta suudab ühe söögikorra ajal ära kulutada ulmelise hiigelsumma.

Selleks, et kindlasti sõna pidada, lahustanud ta äädikas hiiglasliku pärlkõrvarõnga ning joonud selle ära. Tänini valitseb uskumus, et pärli väljanägemine sõltub kandja tervisest. Pärle on leitud peaaegu kõikjalt maailma meredest. Suurim neist kaalub üle kuue kilo ning see leiti 1934. aastal Filipiinide rannikult.

Tiigrisilm

Kuldpruun viiruline kivim, mis on tuntud oma soojendava sära poolest. Vana-Rooma sõdalased kandsid tiigrisilmast amulette, arvates, et kivi näeb kõikjale ning hoiab neid nõndaviisi õnnetuse eest.

Räägitakse, et tiigrisilm kätkeb endas nii päikese kui ka maa energiat ning võib kandja soovil muuta puhta energia materiaalseks rikkuseks. Animaalselt kaunist poolvääriskivi leidub Austraalias, Lõuna- Aafrikas, USAs, Kanadas, Indias ja Namiibias.

Türkiis

Läbipaistmatu sinine või roheline poolvääriskivi, mis sisaldab vaske ja alumiiniumi. Tänu ainulaadsele kirkale värvile on see hinnatud kogu maailma ehtetööstuses. Oma nime on kivi saanud ilmselt türgi keelest ning inspireerituna asjaolust, et kõige kaunimad türkiissinised laguunid asuvad just Türgi rannikul.

Muistsed asteegid kandsid türkiisehteid, et viidata oma kõrgele, jumalalähedasele seisusele. Egiptlased samastasid türkiisi taevalaotusega ning uskusid selle kivi õnnetoovasse jõudu. Kõige väärtuslikumad leiukohad on Iraanis, Siinai poolsaarel ja Hiinas.