Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Marin kaardistab: suur kohtingusaitidelt leitud meeste välimääraja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marin Piirla
Copy
Artikli foto
Foto: Phovoir / Scanpix

Üks pilt pidi ütlema rohkem kui tuhat sõna. Kui mõelda tutvumisportaalide võtmes, siis võivad fotod ka tuhandeid sõnu kokku hoida, tihti otsustame esmalt profiilipildi järgi, kas tasub suhtlemist alustadagi. Niisiis: väike kokkuvõte meeste paraadfotodest ja mis mulje need loovad, minu lemmikvormis, nimekirjana. 

Spordipoiss. Hea füüsiline vorm meeldib pea kõigile. Pilku köidavad nii mehed lainevahus, lumistes mägedes kui üleni poristena, vaid pärlitena välkuvate hammastega krossiratturid. Rammusad plusspunktid, lisaks tekib isu enda jooksutossudki kapipõhjast välja kraamida.

Härra edev. Selfid nii liftis, WC-s kui autoroolis. Väga populaarne on teha klõps iseendast ka spordisaalis. Viimases tingimata palja ülakehaga. Kui torsot või käsivarsi kaunistavad tätoveeringud, on õige koht nende demonstreerimiseks ja kaval on jätta ka töösolevad hantlid-kangid taustaks. Julgemad (või kiitsakamad) on õlgu Photoshopis laiemaks venitanud, paraku mitte õnnestunult, kui see minulegi aru on saada. Aga ei saa öelda, et autoportreed ennast ära ei tasuks, ühele noormehele kirjutasin sellepärast, et tema vannitoas rippus väga lahe saunalina, soovisin teada, kust see ostetud on.

Konspiraator. Tüüp, kelle profiilipildiks on mõni kena maastik, merevaade, Homer Simpson või lausa tühjus. Ka ankeet on enamasti napp, härra peab oluliseks avalikustada vaid infot, et tegemist on mehega. Kas abielus, lihtsalt loomult salapärane, uudishimulik või varjab ennast muudel põhjustel, jääbki saladuseks. Küsimustele lubab küll lahkelt vastata, aga ei ole minus seda huvilist hakata ankeedivormis vestluseid läbi viima.

Saa tuttavaks, minu peenis! Mõnel saidil ei pea profiilipilt tsensuuri läbima ja inimesed on veel loomingulisemad. Kui juba partnerit otsida, siis miks mitte kohe alguses tutvustada oma kalleimat kehaosa. Täiesti objektiivselt hinnates on seal ka ilusaid eksemplare, aga ettevaatlikuks teevad kergelt põletikulised, nukralt reiel lebavad, pudelivahukoorega üle pritsitud või muud sellised mitte liiga ahvatlevad kaadrid. Vanamoelise naisena eelistan tuttavaks saada teistpidi alustades niikuinii, partneri võimalikku sobivust on keerulisevõitu sellisel visuaalsel vaatlusel paika panna.

Mina niisama siin segaduse keskel. Pildil tõepoolest mees, taustaks kooruv tapeet, musta pesu virn, okkad kaotanud kuusk või suvalised kolahunnikud. Olgu, saan aru, et selline pilt on mingil põhjusel tehtud. Aga miks kõigile ennast tutvustamaks selline valitakse, aru ma ei mõista. Vaatad seda oma arvutis ja mõtled: «Oh, nii super kaader, just selle panengi!» Miks?

Loomaarmastaja. Kiireim ja kindlaim tee naiste huviorbiiti. Meil, naistel, ei ole lihtne mitte jääda silmitsema karust meest, kes hoiab süles pisikest kassipoega. Mees ühel, bernhardiinikutsikas teisel pool jalutusrihma – me oleme poole sekundiga võlutud. Ja kui kokku saavad kaks loomaomanikku, on neil vestlusteemasid põhimõtteliselt lõputult.

Perepilt. Kui ülikooli lõpust on juba mõned aastad möödas, arvestatakse juba vaikimisi, et partneril võivad olla lapsed, ekskaasad on niikuinii. Aga kas parim variant on panna tutvumisportaali stuudiopilt endast ja võsukestest stuudios lambanahal lebamas, ei ole päris selge. Pigem isegi veidi hoogu mahatõmbav. Kui see hoog üldse sisse tuleb.

Aiapidu. Eestlased on grillirahvas. Kuna selliseid üritusi juhtub nii tihedalt, on mõneti mõistetav ka selliste piltide rohkus. Põhidetailiks fotol on tossav grill, lisaks alkohol ja grupikaisutused sõpradega, sigaretid näpus. Pelutavalt mõjus profiilipilt, kus mees hoiab süles nelja õllekasti. See ei tekita ohhoo-efekti tema tugevuse üle, vaid annab ohusignaali, et võib-olla on seda napsi ja nalja veidi liiga palju. Levinud asend peopiltidel on ossikükk – kükkasend, üks jalg välja sirutatud, käed jõuetult rippu, kuigi vahel on ühes käes hoopiski longeropurk. Pilk suunatud kunstipäraselt kaugusesse, näoilme mittemidagiütlev. Jumalanna minus ei ole rahul ega huvitatud.

Reisisell. Ainult positiivne. Esiteks tore, et mehel on silmaringi ja rännujanu, vahel tuleb ette ka äratundmisrõõmu, et sellise punase telefoniputka najal olen isegi poseerinud või need Ameerika mäed ajasid tookord südame veidi pahaks. Tahaks kohvreid pakkida ja minna, kevadine karge õhk paneb südame igatsema romantika, tagumiku seikluste järele.

Naljahammas. On see siis mees jänesemaskis või naiste baleriinikostüümis. Pilt, kus pepule on riputatud silt «Ainult väljapääs» või sinise silmaga jäädvustatud politseifoto. Ette satub maitsekamaid nalju ja mitte nii tohutult naerma ajavaid. Huumorimeel on nii personaalne, et igaüks mängib kellegagi ansamblisse niikuinii, pilku püüavad igatahes.

Ütle, mis on su hobid … Imelik hobi ei tee inimesest tingimata veidrikku, aga piir on selgelt olemas, mis on juba liiga hirmutav. Alalhoiuinstinkt ei lase kontakti võtta psühhopaatidega, kes oma kes oma kiikse isegi varjata ei püüa. Klikkisin kiirelt edasi mehe profiililt, kes oli enesetutvustuseks laadinud üles viis pilti põlevatest elumajadest. Teisel isendil olid fotod hauakividest. Ei taha isegi teada … 

Tagasi üles