Kuidas rääkida lapsele, kust titad tulevad?

Foto: Vida Press

Perekeskus Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut Tiina Teska kirjutab lapse seksuaalsusest ning arutleb muuhulgas selle üle, kui varakult ja kuidas lastesaamisest rääkida.

Kui varakult ja kuidas lastesaamisest rääkida?

Lapsega lastesaamise üle arutlemiseks on alustuseks kõige olulisem, et täiskasvanu ise tunneks end selle teema käsitlemisel mugavalt ja peaks seda sama normaalseks kui näiteks vestlemist söömise, sõprade või surma teemal. Laste sünni teema on valdkond nagu iga teine ja ei ole mingit põhjust, miks seda teemat eirata. Täiskasvanutele seostub lapse sünd osaliselt seksuaalsusega, lapsele on see pigem maailma avastamine, oma keha ja inimestevaheliste suhete tundmaõppimine.   

Vanemad küsivad tihtipeale, et kas hakata ise rääkima või oodata kuni laps küsib? Pigem võiks olla vestluseks valmis ja jälgida, kuhu suunas sinu lapse huvi liigub. Suure tõenäosusega annab laps ise märku, et tal on tekkinud huvi seksuaalsuse või meeste ja naiste erinevuste vastu. Kui lapse huvi väljendub mingil kaudsel kombel, siis kuula teda ja peegelda, kui küsimus on otsene, siis vasta.

Liiga palju ja põhjalikult rääkida ei ole vaja. Väikese lapse uudishimu saab tavaliselt rahuldatud juba üsna lihtsate vastustega. Näiteks 3-aastasele võib öelda (kõlab vist paremini?), et sind tehti emme kõhus ja kasvasid seal soojas pesas, kuni oli aeg sündida. 5-aastasele võib rääkida, et sind tehti issi seemnest ja emme munarakust, kui need ühinesid. 8-aastasele lapsele võiks mainida juba seksuaalvahekorda ja seda, mis siis juhtub ja kuidas seemnerakud ujuvad jne.

Mida arvata nn kapsalehe- ja kurejuttudest?

Kui laps küsib ja näiteks vanaemal-vanaisal või perekonnatuttaval on mingil põhjusel ebamugav sünniga seonduvat teemat lapsele eakohaselt selgitada, võib ju tõepoolest mainida neid iidseid ja toredaid sümboleid kui võimalikke variante. Näiteks: «Ma olen ka kuulnud, et mõne beebi on tõepoolest kurg toonud». Lapsevanema poolt antud vastused peaksid aga olema realistlikud ja eakohased. Kui laps kuuleb beebi sünni kohta väga huvipakkuvat selgitust lasteaiakaaslaselt ja märkab midagi netist ja vanemad räägivad endiselt kapsalehe- ja kurejuttu, siis on see lapse jaoks üsna segadusttekitav.

Miks pakuvad nn «pepunaljad» lastele lõbu?

Säärased naljad on levinud 3-6 eluaasta vahel. Siis on  lapse oluliseks arenguülesandeks soolise identiteedi osas selguse saamine. Lapse huvi liigub seeläbi just sooerisuste, s.h. genitaalide juurde. Freudi järgi nimetatakse seda lausa falloslikuks perioodiks. Mängitakse arstimängu, uuritakse mis on  poistel ja tüdrukutel ning meestel ja naistel teistmoodi. Samas käib selle tegevusega kaasas ka teatav põnevus ja saladuseloor. Eriti muudab säärased mängud huvitavaks asjaolu, et need panevad täiskasvanuid tihti mingil kombel teistmoodi reageerima. Lapsevanem võiks mõelda, kas neid teemasid on kodus piisavalt ausalt ja selgelt arutatud ja selgitatud.

Kas mingist vanusest alates  ei sobi lapsel olla teiste ees alasti?

Umbes 4. eluaastani naudivad lapsed alastiolekut rohkem, 4.-5. eluaasta paiku muutuvad aga pisut häbelikumaks. Laps hakkab tajuma, et alastiolek on üsna privaatne. Lapsevanema roll on läbi eeskuju õpetada, et iga inimese keha on väärtuslik ja vaid inimese enda omand. Lapsevanema vastutus on õpetada last käituma nii, et ta tuleks hästi toime meie kultuuriruumis ja sotsiaalsetes situatsioonides. Seega võiks olla eesmärgiks mitte puritaanlik enda kinnikatmine, pigem sõnumi edastamine, et enda ja teiste privaatsust silmas pidades olen ma teiste juuresolekul riides. Alastiolek on seotud ajutiste, privaatsete või intiimsete tegevustega nagu riietumine, pesemine, saunas käimine jne.

Kui laps viibib väljaspool kodu, näiteks saunas, riietusruumis jne koos vastassoost pereliikmega, siis ei ole võimalik anda päris alati kehtivat õiget vastust. Tasub lähtuda eelkõige oma sisetundest ja vajadusel pidada nõu konkreetsest situatsioonist lähtudes. Mõnes peres on tavapärane, et mehed ja naised käivad koos saunas, mõnes seltskonnas peetakse enesestmõistetavaks, et ema läheb sauna koos teiste naistega ja neil on kaasas nii eelkooliealised poisid kui tüdrukud. Kui ei ole muid orientiire, siis võiks lähtuda teadmisest, et lapse sooline identiteet kujuneb keskmiselt välja 6ndaks eluaastaks. Seega on last toetav, kui tal on piisavalt ühiselt veedetud olulisi hetki just samasoolise lapsevanemaga.

Kirjandust lapsele ja lapsevanemale:

• M. Johanson «Kuidas ma maailma tulin»
• Smith «Kust küll lapsed tulevad?»
• M. Stoppard «Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata»
• S. Almann «Laps ja seksuaalsus: miks? millal? kuidas?»
• R. Cacciatore «Laste seksuaalkasvatus»