10 kaalukat põhjust, miks võiksid edaspidi tipsutamisest keelduda

Foto: Vida Press

Liigne napsitamine kahjustab tervist igast küljest, halvab normaalsed peresuhted ning on süüdi paljudes rumalates õnnetustes. Siin on 10 põhjust, miks alkoholist loobuda.

Selleks, et endale ja lähedastele oma joomisega liiga teha, pole üldse vaja tarbida palju alkoholi. Juba paar klaasi veini päevas närvide rahustamiseks kvalifitseerub alkoholi liigtarvitamiseks ning teeb aastate jooksul tervisele palju kurja. Samuti pole alkoholiga seotud haigusriskide (näiteks vähi) suurenemise puhul vahet, millist sorti alkoholi juua – ühtviisi halvad valikud on nii lahja kui ka kange alkohol. 

1.    Alkoholi liigtarvitamine on otse või kaudselt seotud umbes 60 haigusega. Igal aastal sureb Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel otseselt alkoholitarbimisega seotud haigustesse ehk rahvakeeli joob end surnuks 400–500 inimest, veerand neist on naised. Haigustesse, mis ehk olnuks välditavad väiksema alkoholitarbimisega, sureb igal aastal umbes 10 000 inimest. 

2.    Maks võtab esimese löögi endale. Alkoholi lagundamine toimub peamiselt maksarakkudes leiduvate ensüümide abil. Veri, mis jõuab maksa, on kõige suurema alkoholisisaldusega, sest alkohol imendub seedekulglast kõigepealt vereringesse ning kõige esimesena läbib see maksa. Maks suudab alkoholi lagundada kiirusel üks alkoholiühik ehk 250 ml lahjat õlut tunnis. Kui juua kiiremini, ei suuda maks enam alkoholi lõhustada ning inimene jääb purju.

Alkoholist tulenev maksakahjustus on nii meil kui ka Euroopas kõige sagedasem maksahaiguste põhjus. Kahjustused kujunevad aastate jooksul ja sõltuvad joodu koguhulgast. Naistel kahjustub maks kiiremini ja väiksemate alkoholikogustega.

Maksa alkoholtõbi esineb kolmes vormis: alkoholmaks ehk rasvmaks, alkoholhepatiit ehk maksapõletik ja maksatsirroos. Selleks, et maks jääks liigjoomise tõttu haigeks, pole sugugi vaja olla padujoodik. Maksakahjustuseni viib ka igapäevane väike joomine – paar õlut õhtul telekavaatamise kõrvale või klaas veini päeva lõpetuseks. Vaid paarist lahjast õllest päevas kümne aasta jooksul piisab, et tekiks maksatsirroos. See aga on juba ravimatu haigus, sest maksarakud on hävinud ja maks sidekoestunud. Ligi kaks kolmandikku inimestest sureb pärast alkoholhepatiiti või maksatsirroosi haigestumist nelja aasta jooksul.

3.    Süda ei pea vastu. Kui järjepidevalt alkoholiga liialdada, pole tõenäoliselt pääsu ka südamehädadest. Väga tõsine ja maksatsirroosiga sarnaselt pöördumatu haigus on alkoholist tingitud kardiomüopaatia, mille korral südamelihas muutub alkoholi toksilise toime tõttu nõrgaks, süda laieneb ning kaotab normaalse töövõime. Selle tagajärjel kujuneb mõne aja jooksul välja südamepuudulikkus ja kasvab mitmesuguste rütmihäirete oht. Selliste muutustega süda suudab ilma pidevalt võetavate ravimite toeta töötada õige lühikest aega. Liigjoomisega käib kaasas ka rasvtõbi, mille tagajärjel kahjustuvad veresooned ning see omakorda soodustab südameinfarkti ja insuldi teket.

4.    Holiday heart syndrome. Seda sündroomi esmakirjeldas 1978. aastal kardioloog Philip Ettinger. Nii nimetatakse südamerütmihäireid, mis on tekkinud pärast ühekordset raju pidu. Muide, ühekordne väga kõva joomine võib ka täiesti tervel inimesel südame rütmist välja viia.

5.    Suurem vähioht. Alkoholitarbimine suurendab tunduvalt suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa- ja rinnavähi ohtu. Vähiriski ei suurenda mitte ainult kõva joomine, vaid ka väike igapäevane tipsutamine. Heategevusorganisatsiooni Cancer Research UK andmetel haigestub tuhandest alkoholi mittetarbivast naisest elu jooksul rinnavähki 111, nendest naistest, kes tarbivad iga päev kaks alkoholiühikut (klaas veini), haigestub rinnavähki 127 ja nendest, kes joovad iga päev viis alkoholiühikut, juba 143. Vähiriski ennetamiseks ei tohiks naine tarvitada üle ühe ja mees üle kahe alkoholiühiku päevas. 

6.    Joomine võib põhjustada vaimse tervise probleeme ja vastupidi. Näiteks ühes Austraalias tehtud uuringus leiti, et koguni kolmandikul alkoholiprobleemiga inimestel oli ka mõni muu vaimse tervise häire. Alkohol raskendab paranemist depressioonist, ärevushäiretest või skisofreeniast. Pidev ja pikka aega kestev joomine võib viia alkoholisõltuvusse – enam ei saagi olla joomata –, põhjustada deliiriumi, ajukahjustuse, epilepsia, rabanduse.  

7.    Kehakaal enamasti kasvab. Alkohol on väga kaloririkas – 1 g puhast alkoholi annab koguni 7,1 kcal energiat, seejuures on tegemist tühjade kaloritega. Napsitades kipuvad inimesed ka palju rohkem sööma, sest alkohol suurendab isu. Ühes katses pandi tähele, et inimesed, kes enne söömist või söögi ajal tarbisid ka alkoholi, sõid viiendiku võrra rohkem kui need, kes toidu kõrvale napsi ei võtnud. Söödi rohkem ka sellepärast, et söögiajad kippusid klaasi taga tavapärasest pikemaks venima. Portaali Slimming World hiljutine uuring tõi välja, et juues enam kui kolm klaasi veini, tarbisid inimesed järgmise 24 tunni jooksul keskmiselt 6300 lisakalorit, mis on naise kolme päeva kalorinorm. Teadagi – pärast kõvemat pidu tahetakse ju nii väga rasvase kiirtoidu järele haarata. 

8.    Rumalad õnnetused. Purjus pea on väga tihti õnnetuste algpõhjus ja alkoholiga seotud õnnetusjuhtumite arv ning ka suremus nende tagajärjel on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega väga suur. Enamik tulesurmas hukkunutest on purjus, keskmiselt iga kümnes raske liiklusõnnetus Eestis toimub purjus juhi süül. Paraku kaotavad rumalates purjuspäi juhtunud õnnetustes elu just parimas eas mehed. 

9.    Lähedased kannatavad. Kui peres keegi alkoholiga sinasõprust peab, ei ole see ainult jooja mure – kannatavad kõik pereliikmed. Peresuhetes troonib kesksel kohal hoopis alkohol ning laste heaolu võib tõsiselt kahjustada saada. Rääkimata tööl tekkivatest sekeldustest ja rahaprobleemidest. 

10.     Naisi laastab joomine kiiremini. Suur tugev mees võib napsitades aastaid vastu pidada, kuid naise tervis annab enamasti kiiremini alla. Naiste maks on väiksem ja sellepärast lõhustab ta alkoholi aeglasemalt. Samas tekib ka maksakahjustus naistel kiiremini. Igaõhtune veini tipsutamine on väga ohtlik, sest rinnavähirisk suureneb tunduvalt juba siis, kui iga päev juua paar klaasi veini. 

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2015. aasta mais. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!