Kui Laura Remmel läinud aasta lõpus Eesti Laulu meeskonnaga kohtus ja muu hulgas arutati, milline tuleb tema lavakostüüm, leiti alguses, et see võiks olla midagi väga lihtsat. Näiteks valge kleit ja lahtised lokkis juuksed. Siis aga mõistsid kõik, et see ei oleks Laura.
Hoopis julged ja teatraalsed esinemiskostüümid on alati olnud üks tema kaubamärke – nagu värvikas segu popist, džässist ja vabaimprovisatsioonist, mida ta muusikalavadel esitab. Nii nagu talle on põnev muusikaline katsetamine, köidab lauljannat efektsete materjalide, värvide ja kujundite kokkusobitamine ka lavagarderoobis.
«Armastan ekstravagantsust ja riietusega eksperimenteerimist, jäädes siiski naiselikkuse piiridesse,» ütleb Laura.
Kätlin Haagi kosmilises võtmes Eesti Laulu kleit, millel vilkusid tuled, sai inspiratsiooni «Supersonicu» laulusõnadest ja sobitus selle sõnumiga: valgus, kaduvus, ülehelikiirus, inimlikkus. Valguse pani kleiti voolama Madis Võrklaev, kes aitas ühendada LED-lambid kostüümi nii, et need olid kontrollitavad kaugjuhtimise teel.
Laurale meeldib Kätlini muinasjutuline ja natuke pea-pilvedes-kunstnikumõtlemine. «Ta on suurepärane ja armas. Ilmselt on temalgi minuga mõnus, sest ei pea kartma, et võibolla mulle mõni hullumeelne idee ei meeldi,» räägib lauljanna. Hiljuti, kui ta esines oma bändiga Carrot
Lights Luksemburgis või siis esitles Tallinnas Joel Remmeliga tehtud duoplaati, kandis ta samuti just Kätlini loomingut – pisut tavatumalt lahendatud mustvalgeid pükskostüüme. Mis siis, et nii lava- kui ka argiriietuses eelistab Laura pigem kleite ja lühikesi seelikuid. «Kõik sõltub lahendusest ja detailidest,» ütleb ta.