Iseenesest pole jõuliselt hingavat põhjamaist elektropoppi esitavale bändile mood midagi võõrast. Muusika ja mood on alati käinud käsikäes, põnevaid lavariietuse ideid on rohkem, kui ära kanda jõuaks, ja ka bändi nime võiks vabalt moekatsetustele laiendada. Eesti keeles kõlaks Johanna Eenma, Hando Jaksi ja Mikk Simsoni muusikakolmik ju Ma Kannan* Eksperimenti!
Ekstreemsused nende senisest moeajaloost siiski puuduvad. Kui selle hulka mitte arvata nende eelmise ühise bändi Iirise kontserttuuridel kantud hommikumantleid, siniseid kulme või parukaid. Aja ja vanusega on riietusse tulnud ennekõike mugavus, seda nii ringsõidu- kui ka lavariietuses, mis siiski ei tähenda tingimata igavust. Samas, kui bändi imago muutuks, võiks kõne alla tulla ka pööre kreisimate koosluste poole.
«Usun, et aja jooksul ja võimaluste avardumisel katsetame aina rohkem ka rõivastega,» lausub Johanna, kes siis, kui EKAsse fotograafiat õppima ei pääsenud, valis selle asemel sama kõrgkooli moestilistika. Nüüd töötabki ta ajakirjas Mood, riietab-stiliseerib inimesi, laulab ja teeb lisaks kõigele ka moefotosid.
«Seni olen oma bändipoiste riietumisstiili sekkunud siiski vaid nii palju, et ütlen, et sel kontserdil võiksime laval olla näiteks mustas-hallis,» toob ta näite.
Et nende kontserttuurid ei ole seni kestnud kauem kui mõni päev, ollakse ka tuuririietuses üsna tagasihoidlikud. Lauljale näiteks on ringreisil kõige olulisem hoolitseda hääle ja tervise eest. Nii hoiabki Johanna tuuribussis, millest saab teel olles teine kodu, end ennekõike mugavalt soojas. Ka laval tuleb teada paari kavalat nippi, et end mugavalt tunda – et näiteks kõrvaklapisaatja oleks korralikult riiete vahele kinnitatud ega kukuks liikumisel vöölt maha; et jalanõud lubaks hüpata ja tantsida.