Lugeja presidendi vastuvõtust: «Sama protseduur, mis igal aastal, James!»

President Toomas Hendrik Ilves ja Ieva Ilves. Foto: Andres Putting / presidendi kantselei

Vaatan presidendi kätlemistseremooniat ja üritan silme ette manada loodusfilmi, kus pingviinid asjalikult edasi rühivad ja pean muhelusega tunnistama, et sarnasus on olemas. Aga midagi paneb mind veel muigama, mis ei lase kanalit vahetada, kirjutab lugeja Franz K.

Ei, see emotsioon pole riietumisega seotud. See on juba vana nali, et ülikonnad ja kleidid on kõik tipp-topp ja toredad, aga kuidagi segi läinud – no mõne ülikonna sees on mees küll valet mõõtu, mõnel oleks justkui riiet napilt käes olnud, mõnel suisa lademes. Kleitidega on asi veel hullem: mõnesse kleiti oli ikka sattunud inimene, kes justkui oleks viimasesse otsustavasse kleidiproovi saatnud oma tütre või hoopis ema ... Aga las need riided olla, see on ikkagi maitse asi.

On veel midagi. Kujutage nüüd ette seda eilset pantomiimi: külaline kummardab ootusäreva näoga presidendi poole, ütleb midagi äratehtud näoilmega, kuulab vastust, reageerib, hetkeks miimika kangastub, näoilme muutub, ütleb midagi uut. Kõik see on nagu tummfilmis, mille heli eest vastutab maestro Ehala … Ei, siiski meenub siin üks teine film, mis kuulub vana-aastaõhtu kohustusliku programmi hulga: «Õhtusöök ühele», originaalis «Dinner for One».

Teener kummardub olematute-nähtamatute külaliste poole, seletab midagi emotsionaalselt, aga hääletult, reageerib ja vastab ning läheb järgmise juurde. Kes nad kõik seal olid: admiral von Schneider; sir Toby, mister Winterbottom ning mister Pomeroy. Kedagi neist ju polnud tegelikult laua taga, aga samas olid ka, tähelepanu nad nõudsid ning kõigiga oli vaja kokku lüüa ja seda mitu korda. Lihtsurelik jääb teadupärast sellisest käitumisest purju.

Ja mina ise olen vaatajana miss Sophie rollis, vaatan kogu seda komejanti pealt, seda, mille ma sisuliselt ise endale ju korraldasin. Purjus ja väsinud Jamesi küsimuse peale – «Kas sama protseduur, mis eelmisel aastal?» – vastas miss Sophie: «Sama protseduur, mis igal aastal, James!»

Kõrvus kumiseb Ehala eile esitatud «Vitsalaul» ning üleüldse mängis ta üksi klaveri taga kõrged külalised ja uhked riided üle. Nii palju siis «pingviinide paraadist».