Neuroloog annab nõu: mida peaksid lapsed sööma ja mida vältima

Foto: SCANPIX

Enamik vanemaid üritavad lapsi mudast ja mullast eemale hoida, sest nad ei taha pärast tegeleda mudase mudilasega. Ent laste neuroloog dr Maya Shetreat-Klein sõnas, et selline hoolitsus võib lastele teha rohkem kahju kui kasu.

Dr Shetreat-Klein on arvamusel, et vanemad peaksid lubama lastel mulda süüa. Lisaks sellele on tema hinnangul ülioluline see, et vanemad pakuksid lastele võimalikult palju värsket toitu, kirjutab Good Housekeeping.

Dr Shetreat-Kleini väited ei põhine pelgalt mõnele kuivale uurimusele, vaid ta räägib omast kogemusest. Tema kolmas laps ei talunud piimatooteid. Naine andis pojale lisaks rinnapiimale ka sojapiima, kuid sellest polnud kasu. «Tal kujunes välja astma ja ta hakkas tõsiselt köhima. Tal tekkis veider lööve ja ühel hetkel tundus, et ta justkui ei arene enam edasi,» rääkis neuroloog. Tema poeg hakkas väga varakult rääkima, ent ta sõnavara ei laienenud enam. Tal kadusid ka mõned olulised refleksid: näiteks kui poeg kukkus, siis kukkus ta näoli. See oli üsna hirmutav aeg ja kestis naise sõnul kuid.

Lastearst kirjutas välja antibiootikume, kuid miski ei aidanud ja asi muutus üha hullemaks. Shetreat-Klein käis pojaga parimate allergiaarstide juures ja lõpuks soostus üks neist pojale teste tegema. Selgus, et ta poeg oli soja vastu allergiline. See hetk sai naise jaoks määravaks: «Hakkasin omavahel rohkem seostama seda, mida me sööme ja mis toimub meie seedeelundkonnas ning kuidas see mõjutab aju.»

Kolm olulist asja, mis mõjutavad lapse arengut ja kogu elu: kokkupuude mikroobidega, värskete ja töötlemata toitude söömine, värskes õhus aja veetmine.

Dr Maya Shetreat-Klein tahab vanematele südamele panna, et on kolm olulist asja, mis mõjutavad lapse arengut ja kogu elu: kokkupuude mikroobidega, värskete ja töötlemata toitude söömine, värskes õhus aja veetmine. Ta soovitas vanematel koos lastega teha näiteks peenraid, kuna siis tunnevad lapsed värskete viljade vastu rohkem huvi ja söövad neid meelsamini. «Ka farmide külastamine on tähtis, et lapsed näeksid, kus toit tuleb. See avaldab lastele muljet,» sõnas ta.

Tema hinnangul tuleks lapse menüüst kindlasti välja jätta toidud, mis sisaldavad kunstlikke magusaineid, toiduvärve, säilitusaineid. Lastele võiks pakkuda puhast liha, piima, võid ja mune ning tuleks jälgida, et need kaubad ei pärine näiteks liha- või piimatööstusest, vaid hoopis farmidest. Sellised puhtad toiduained sisaldavad rohkem kasulikke toitaineid, nende hulgas ka D-vitamiini. 

Dr Shetreat-Klein ütles, et vanemad annavad ise lastele tihtipeale halba eeskuju. Näiteks eeldavad mõned vanemad, et lapsed ei söö niikuinii nende valmistatud toitu ja teevad lastele mõne teise roa. «Meie sööma õhtusööki ja laps sööb oma kanapalasid. See on suur viga. Pealegi on ju tüütu valmistada mitu erinevat rooga. Lapsed peaksid sööma samu sööke, mida vanemadki. Kui neile alguses mõni toit ei meeldi, siis sellest ei tasu probleemi teha, sest lõpuks harjub laps uute maitsetega,» lausus Shetreat-Klein. Ta tõi näiteks ühe uurimuse, millest selgus, et lapsed peavad mõnda toiduainet proovima 20-30 korda enne, kui see neile maitsema hakkab. Ent lapsele alternatiivide pakkumine ei arenda tema maitsmismeelt. 

Vanemad peaksid tähelepanu pöörama ka sellele, et lapsed saaksid võimalikult palju looduses viibida. Uurimused on tõestanud, et looduslikel mänguväljakutel hullavad lapsed on suutelised paremini keskenduma ja sooritavad erinevaid teste paremini. Lisaks parandab looduses viibimine ka une kvaliteeti ja meeleolu.

«Meil on kujunenud negatiivne hoiak pisikute suhtes, aga üha enam selgub, et mõned pisikud mõjuvad immuunsüsteemile hästi,» vastas Shetreat-Klein küsimusele, mis puudutas kodu puhtana hoidmist. «Vähesel määral pisikutega kokku puutumine arendab ja tugevdab immuunsüsteemi, mitte vastupidi. Uurimuste järgi on näiteks need lapsed nõrgema tervisega, kelle kodudes kasutatakse palju erinevaid puhastusvahendeid.»