:format(webp)/nginx/o/2016/02/18/5058589t1h3d5b.jpg)
Viimasel ajal on Eesti meediast jäänud mulje, justkui oleks arstiteadlaste vastu alustatud ristiretk. Ei salga, et meie, arstiteadlaste eriala, on seotud inimeste tervisega ning mis muu kütaks kirgi rohkem kui terviseteema. Paraku ununeb, et ka arstid on inimesed ning sellega, et üksikute negatiivsete näidete varal kirjutatakse vihaseid artikleid, ei saa vaikides nõustuda, kirjutab Nordic Hambakliiniku peaarst Kristo Ivanov.
Analoogne, furoori tekitanud üllitis ilmus ka Eesti Ekspressi 17. veeburari numbris, kus väideti, justkui oleksid hambaarstidel salajased hinnad ning artikli autor alustas oma kirjutist võrdlusega, et kui poes vorstil hinda peal ei ole, siis tema seda ei osta.
Olgu siinkohal mainitud, et lugejat eksitati päris mitme väitega ning ilmselt tehti sellise negatiivse alatooniga artikliga kahju paljudele hambaarstidele ja –kliinikutele ning arstiteadusele laiemalt.
Kuigi ajakirjanik väidab, et 133st veebis esindatud hambakliinikust on vaid 79 riputanud patsientidele tutvumiseks hinnakirja ning toonud ka hinnavõrdlustabeli, siis täpsuse huvides olgu öeldud, et allakirjutanu poolt juhitavat Nordic Hambakliinikut antud tabelis ei ole, kuigi meie veebilehel on hinnakiri tegelikult täiesti olemas.
Mis on aga sellise artikli reaalne tagajärg? Näiteks juhtis tänasel vastuvõtul üks patsient minu tähelepanu asjaolule, et Nordic Hambakliinikut ei ole avalikustatud hinnakirjaga kliinikute nimekirjas, tundes huvi, miks? Kui siis koos patsiendiga avasin kliiniku veebis oleva hinnakirja, oli tema märkus: «Siis olete tublid!»
Kuhu oma jutuga tüürin? Ilmselgelt on neid kliinikuid veel, kellele on antud artikliga varju heidetud, kuna selle autor ei ole oma tööd teinud põhjalikult.
Tulles aga tagasi selle vorsti ja hinna teema juurde, siis nii mina kui suurem osa klientidest teeksid kaupluses mida? Pöörduksid mõne töötaja poole ning uuriksid selle vorsti hinda. Kui see osutub taskukohaseks, see ostetakse, kui ei, minnakse teise poodi, kus hind on sobivam.
Püüdes manada hambaarstidest muljet justkui oleks tegu inimestega, kes iga hinna eest üritavad vägisi patsienti just oma tooli saada, hoides hinnakirja kiivalt saladuses ning alles visiidi lõppedes «üllatada» patsienti hiigelarvega, saab iga kainelt mõtlev ja arutlev inimene aru, et see on jama. Kui patsient valib endale hambaraviasutuse, kus ta soovib hakata ravi saama, ei ole ma veel kohanud ühtki kolleegi, kes ütleks patsiendile: «Nii, tulge nüüd tooli, ma natuke puurin seal ja askeldan, aga hinda ei tohi ma teile öelda. Selle saate teada visiidi lõpus!»
Nii nagu Eesti Hambaarstide Liidu asepresident Piret Väli ka ütles, siis tõesti, enamik erialaspetsiifiliste nimetustega hinnakirja artiklid ei ütle patsiendile mitte midagi. Aga et patsient aru saaks, mis teda ees ootamas on, siis näiteks 95 protsenti esmakordsetest patsientidest saavad minu vastuvõtul kirjaliku raviplaani, kus on väljatoodud kulukamate raviprotseduuride hinnad. See on tegelikult arsti enda eralõbu neid raviplaane teha, kuna iga raviplaani koostamine käib pärast kliinilist tööd ning sõltuvalt raviplaani keerukusest võib võtta aega tund-kaks. Mõni üksik patsient ka ei malda raviplaani alati oodata, kuna neid tehakse järjekorra alusel, ôhtuti pärast vastuvõtu lõppu või nädalavahetuste arvelt. Sestap ei mõistagi ma hukka kolleege, kes patsiendiga arutavad planeeritava ravi, sealhulgas maksumuse, suusõnaliselt läbi.
Kui inimene on raviplaaniga tutvunud, saab ta ise otsustada, kas vastav teenus on talle vastuvõetava hinnaga või mitte.
Kordame üle: kui inimene läheb arsti vastuvõtule, siis tuleks esmalt arstilt uurida, mis teda visiidil ees ootab ning mis on eeldatav visiidi maksumus. Uskuge mind, ette on ka juhtunud patsiente, kellele on väga solvav, justkui arst alahindaks patsiendi majanduslikku olukorda, alustades visiiti sõnadega: «Teie tänane visiit läheb maksma nii ja nii palju.»
Seega, ei ole see elu paraku nii must-valge.
Samuti oli artiklis püütud jätta mulje, justkui oleksid hinnad osades kliinikutes ülepaisutatud ning teistes väga taskukohased. Selle võrdluse mõte ei ole jumala eest see, et Tallinnast väljaspool, odavamat hinda pakkuvad kliinikud, teeksid halvemat tööd. Ei, hinnad sõltuvad paljuski muust, millest kirjutan allpool. Kuid, mis seal salata, kuna tegemist on käsitööga, siis eks ka käsitöömeistrite tulem võib olla päris erinev. Illustreerigu alumine pilt hambatäidiste erinevust, mida on võimalik selles vahemikus tasutud arve eest saada ning jäägu see iga inimese enda otsustada, millist hammast ta oma suus näha soovib.
/nginx/o/2016/02/18/5058577t1ha73f.jpg)
Millest koosneb visiidiarve?
Lisaks üritan kummutada müüdi, nagu läheks visiidi lõpus kujunenud hambaraviarve otse arsti töötasuks. Ei lähe. Toon siinkohal ära väikese osa kuludest, mida visiidiarve sisaldab:
1. protsent arsti palgaks;
2. assistendi töötasu;
3. administraatori töötasu;
4. seadmete ning tehnopargi pidev hooldamine ning väljavahetamine amortisatsiooni korral;
5. pidev materjalikulu;
6. hambatehnilise labori arved – olgu mainitud, patsiendid saavad samasugust ravi, mis mujal arenenud Euroopa riikides ning USAs. Ka ootused on samad (alustades täidismaterjalidest, juureravi instrumentide, implantaatide ning lõpetades kasvõi kätekuivatuspaberitega);
7. üür;
8. kommunaalarved;
9. raamatupidamisteenused;
10. koristusteenus;
11. personali pidev koolitamine – meditsiiniteadlaste töö on elukestev õpe, vastasel juhul ei saa me pakkuda oma patsientidele kaasaegset raviteenust ning motiveeritud konkurentsivôimelist kollektiivi;
12. kommunikatsioonid (telefoniarved, internet jne).
Kuluartiklitega eeltoodud nimekiri ei lõpe. Paljud hambaarstid on oma elukutse omandamiseks õppinud 5 aastat, väiksem hulk 8-12 – tegemist on meditsiiniharidusega erialaspetsialistidega, kes on õppinud selleks, et inimesi aidata ning teha oma tööd võimalikult hästi. Ning jah, ka meie saame oma töö eest tasu, sest tasuta vorsti ei anna meilegi poes keegi!
Rohkem sallivust ning analüüsimist!
Artikli autor Kristo Ivanov on Nordic Hambakliiniku peaarst, restauratiivse hambaravi eriarst ja SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõud.