Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Salakaval viis, kuidas Facebook mõjutab su aju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Milline oleks elu ilma Facebookita? Õnnelikum? Ilmselt küll, sest siis oleks su elus palju vähem kadedust ja sa ei võrdleks end pidevalt teistega. Aga võib-olla on see arvamus vale, äkki tekitab Facebookist loobumine hoopis üksildase tunde. 

Maailm on Facebooki kenasti omaks võtnud – sel sotsiaalmeediakanalil on üle maailma 1,6 miljardit kasutajat ning Facebook on oluliselt muutnud seda, kuidas me omavahel suhtleme. Aga kuidas mõjub sotsiaalmeedia inimese ajule, küsib ajakiri Marie Claire.

Muidugi leidub neidki, kes pole Facebookile alistunud. Üks neist on 41-aastane Suurbritannia tele- ja raadiosaadete juht Sara Cox. Ta kasutab aktiivselt Twitterit ja Instagrami, kuid pole veel Facebookiga liitunud. Coxi sõnul on ta rohkem huvitatud sellest, et saaks reaalselt oma sõpradega suhelda, mitte jälgida nende elu interneti vahendusel.

Sara Cox otsustas dokumentaalfilmis lähemalt uurida, kuidas mõjutab Facebook meie aju ja sõprussuhteid. Cox pöördus arstide poole ja nad viisid läbi eksperimendi: talle näidati pilte tema lähedastest sõpradest ning samal ajal analüüsiti naise ajutegevust. Dr Joanne Powell selgitas hiljem, et sõprade pilte nähes aktiveerus naise ajus see piirkond, mis tegeleb emotsioonide töötlemisega ja sinna on salvestunud ka pikaajalised mälestused. Teisisõnu võib öelda, et sõprade nägemine teeb aju õnnelikuks. 

Järgnevalt suhtles Cox psühhoterapeudi Simon Jacobsiga, kes ravib sotsiaalmeediast sõltuvusse sattunud inimesi. «Suureks probleemiks on see, kui inimene kasutab Facebooki, aga reaalselt ei suhtle teistega. Me peame teistega füüsiliselt kokku saama, et saada otsest tagasisidet ja näha oma silmaga, kuidas me neile mõjume,» sõnas Jacobs. 

Jacobs hoiatas, et «meeldimised» ja «jagamised» võivad tekitada tunde, et inimene saab oma sõpradelt piisavalt tagasisidet, aga see pole tegelikult tõsi. «Seda tagasisidet ei anna võrreldagi sellega, kui oled sõbraga samas ruumis ja te vestlete päriselt,» nentis ta. 

Üsna üllatav oli see, et Jacobs võrdles sotsiaalmeedia kasutamisest tekkivat tunnet narkootiliste ainete tarbimisega: «See on samasugune tunne, mida tekitab mõne keelatud aine võtmine. See mõju ei ole küll nii ekstreemne, kuid toimuvad täpselt samad protsessid.»

Tagasi üles