Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Hirmutavad näited, kuidas välismaised agentuurid modelle ära kasutavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Reuters / Scanpix

Üheksa endist modelli on kohtusse kaevanud mitmed välismaised modelliagentuurid ja süüdistavad neid rahaasjade varjamises, lepingute rikkumises jms. Ühe modelliagentuuri advokaat ütles, et modellide süüdistused on alusetud, ent Manhattani ülemkohtu kohtunik Peter Sherwood leidis, et neid süüdistusi tasuks lähemalt uurida.

Cosmopolitan.com vahendab mõned modellide süüdistustest.

1. Agentuurid varjavad modellide eest rahaasju. Modellide väitel ei saanud nad agentuuridelt kunagi teada, kui palju agentuurile modelli töö eest tegelikult maksti. See tähendab, et agentuurid jätsid modellidele maksmata raha, mis tegelikult kuulus neile.

2. Agentuurid registreerivad modelle vabakutseliste töötajatena. See tähendab, et agentuur ei pea modellile omalt poolt mingeid boonuseid võimaldama. Modellid ei saa tegelikult minna ja töötada suvaliselt agentuuride heaks. Lepingutega kuuluvad kõik õigused agentuurile ja seetõttu on iga modell seotud kindla agentuuriga. Modellid peavad oma esindajatele mitu korda päevas teada andma, kus nad liiguvad ja mida teevad. Agentuurid kontrollivad ka modellide toitumist ja treeningkavasid. Teisisõnu: modellid on vabakutseliste töötajate vastandid.

3. Agentuurid võtavad modellid palgast maha kulud, tõestamata (nt tšekkidega), et sellised kulud on tõesti ka olnud. Modell Vanessa Perron väidab, et tema palgast võeti maha märkimisväärne summa vaid selle eest, et hoida tema fotosid agentuuri kodulehel. Samuti võeti Perroni palgast maha materjalide kulu ja nende transpordikulu. Tihtipeale juhtus ka nii, et kui materjale telliti kümnele modellile, siis võeti kõigi kümne palgast maha mitte ainult temale ettenähtud materjalide kulu, vaid kõigile kümnele mõeldud materjalide kogusumma.

4. Modellidele öeldakse, et teatud kulud kaetakse. Kui modell on aga töö ära teinud, selgub, et agentuur võtab kulud modelli palgast maha. Näiteks Perron lendas Austraaliasse, et Harper’s Bazaari jaoks fotosid teha. Talle öeldi, et ajakiri maksab tema lennupiletid kinni. Aga kui naine sai oma agentuurilt palgatšeki, selgus, et lennupiletite summa oli maha võetud tema palgast. Ekspertide hinnangul võis juhtuda nii, et ajakiri tõesti maksis lennupiletid kinni – paljud mainekad ajakirjad teevad seda –, aga see summa võeti ka modelli palgast maha.

5. Modellidel soovitatakse ilukirurgi poole pöörduda ja antakse konkreetse arsti nimi. Väidetavalt on paljudel modelliagentuuridel lepingud ilukirurgidega, et nad saadaksid oma modelle just nende arstide juurde. On ka juhtunud nii, et modell peab ise maksma lõikuse eest, mida ta läks agentuuri survel tegema.

6. 12-14-tunniste pildistamiste jooksul ei pakuta modellidele süüa. Perron meenutas, et ühel pildistamisel juhtus just selline asi ja kui modellid küsisid, kas nad saaksid süüa, vastati neile: «Te olete ju modellid, te ei pea sööma.»

7. Modellid peavad üürima voodikohti väga kitsastes korterites. Need korterid on tavaliselt agentuuri poolt üürile võetud või sootuks kuuluvad agentuurile. Sellest hoolimata on voodikoha hind taolistes korterites üsna krõbe. Modell Marcelle Almonte meenutas, et 2000. aastate alguses elas tema ühes korteris, kus ta pidi voodikoha eest oma agentuurile maksma 1850 dollarit (1635 eurot) kuus. Tegemist oli kahetoalise korteriga, kus elas kokku kaheksa modelli.

8. Agentuurid ütlevad modellidele, et mõni klient maksab modellile raha asemel riiete või aksessuaaridega. Kuid tegelikkuses seda ei juhtu. Isegi, kui modellid saavad riideid või ehteid, on need valitud disaineri poolt pärast pildistamist. See tähendab, et modellid ei tea kunagi, milliseid esemeid nad võivad «palgaks» saada või mis on nende väärtus.

9. Agentuurid kontrollivad rangelt modellide eraelu. Modell Melissa Baker meenutas, et tema esindaja käskis tal suhte lõpetada. Baker oli sel ajal suhtes sõjaväelasega, kes oli Afganistanis missioonil. Agentuuri esindaja sõnul pidi Baker oma noormehe välja vahetama «A-kategooria kuulsuse või profisportlase vastu».

10. Modellidele ei maksta kunagi suuri summasid. Baker väitis, et teenis mõne pildistamise eest koguni 10 000 dollarit (8800 eurot), kuid sai agentuurilt kokku kätte vaid 5000 dollarit.

11. Kui modell nõuab õiglast kohtlemist ja läbipaistvat rahaasjade ajamist, saab ta karistada. Melissa Baker rääkis, et kui ta üritas agentuurilt välja nõuda märkimisväärset palka, mille ta sai ajakirja Sports Illustrated fotoseeria eest, hoolitses agentuur selle eest, et naine ei saaks mõnda aega ühtegi tööpakkumist. Näiteks kui mõni fotograaf soovis palgata just Bakerit, öeldi agentuurist, et tema graafik on täis ja ta ei saa tööd juurde võtta. Tegelikult polnud naisel sel ajal ühtki teist tööd. 

Tagasi üles