5. Modellidel soovitatakse ilukirurgi poole pöörduda ja antakse konkreetse arsti nimi. Väidetavalt on paljudel modelliagentuuridel lepingud ilukirurgidega, et nad saadaksid oma modelle just nende arstide juurde. On ka juhtunud nii, et modell peab ise maksma lõikuse eest, mida ta läks agentuuri survel tegema.
6. 12-14-tunniste pildistamiste jooksul ei pakuta modellidele süüa. Perron meenutas, et ühel pildistamisel juhtus just selline asi ja kui modellid küsisid, kas nad saaksid süüa, vastati neile: «Te olete ju modellid, te ei pea sööma.»
7. Modellid peavad üürima voodikohti väga kitsastes korterites. Need korterid on tavaliselt agentuuri poolt üürile võetud või sootuks kuuluvad agentuurile. Sellest hoolimata on voodikoha hind taolistes korterites üsna krõbe. Modell Marcelle Almonte meenutas, et 2000. aastate alguses elas tema ühes korteris, kus ta pidi voodikoha eest oma agentuurile maksma 1850 dollarit (1635 eurot) kuus. Tegemist oli kahetoalise korteriga, kus elas kokku kaheksa modelli.
8. Agentuurid ütlevad modellidele, et mõni klient maksab modellile raha asemel riiete või aksessuaaridega. Kuid tegelikkuses seda ei juhtu. Isegi, kui modellid saavad riideid või ehteid, on need valitud disaineri poolt pärast pildistamist. See tähendab, et modellid ei tea kunagi, milliseid esemeid nad võivad «palgaks» saada või mis on nende väärtus.
9. Agentuurid kontrollivad rangelt modellide eraelu. Modell Melissa Baker meenutas, et tema esindaja käskis tal suhte lõpetada. Baker oli sel ajal suhtes sõjaväelasega, kes oli Afganistanis missioonil. Agentuuri esindaja sõnul pidi Baker oma noormehe välja vahetama «A-kategooria kuulsuse või profisportlase vastu».
10. Modellidele ei maksta kunagi suuri summasid. Baker väitis, et teenis mõne pildistamise eest koguni 10 000 dollarit (8800 eurot), kuid sai agentuurilt kokku kätte vaid 5000 dollarit.
11. Kui modell nõuab õiglast kohtlemist ja läbipaistvat rahaasjade ajamist, saab ta karistada. Melissa Baker rääkis, et kui ta üritas agentuurilt välja nõuda märkimisväärset palka, mille ta sai ajakirja Sports Illustrated fotoseeria eest, hoolitses agentuur selle eest, et naine ei saaks mõnda aega ühtegi tööpakkumist. Näiteks kui mõni fotograaf soovis palgata just Bakerit, öeldi agentuurist, et tema graafik on täis ja ta ei saa tööd juurde võtta. Tegelikult polnud naisel sel ajal ühtki teist tööd.