Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Ameerika salateenistus kuulab pealt ja teeb pilti ehk meie laste teadmised ja hoiakud nutiseadmetega seotud ohtudest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Vaata Maailma kommunikatsioonijuht Rica Williams tutvustab ajakirjas Märka last, kui hästi teadvustavad Eesti lapsed veebimaailma ohtusid ning kui palju nad reaalselt ekraanide taga aega veedavad.

2015. aasta detsembris toimus rahvusvaheline programmeerimist propageeriv kampaania KoodiTund, mille raames mitmed Eesti tuntud inimesed rääkisid oma esimestest kogemustest arvutite ja internetiga. Näitasime seda videot koolitundides lastele, kellele need jutud päris sageli nalja tegid. Lapsi ajas naerma, kui selgus, et Tanel Padar oli 21-aastane, kui ta sõprade abiga esimese arvuti sai. Sest lastel, kellele sama kampaania raames programmeerimise tundi andsime, on enamasti kodus nii arvuti kui ka nutiseade - nutitelefon ja/või tahvelarvuti.

Oleme internetis kogu aeg

Juba 2014. aasta detsembri andmed näitavad, et põhikooliks (12-14 aastased lapsed) on nutitelefonid ligi 80 protsendil õpilastest. 6-8-aastastest lastest omas siis isiklikku nutitelefoni 38 protsenti ning tahvelarvuteid 21 protsenti. Samast uuringust selgus, et 6-14-aastastest lastest 70 protsenti saavad oma nutitelefoni kasutada igal ajal ja nii palju, kui soovivad. Seega on nutiseadmed ja internet neile enesestmõistetavad. 

2016. aasta jaanuaris Suurbritannias avaldatud andmete järgi veetsid alla 16-aastased lapsed esimest korda rohkem aega internetis kui telekat vaadates. 5-15aastased lapsed veedavad 3 tundi päeva internetis, kui teleka vaatamisele kulub 2,1 tundi. Sealjuures ei teinud uuring vahet, kas telekast vaadati nö klassikalist telesaadet või näiteks nutitelekast mõnda internetipõhist teenust (Netflix, järelvaatamised jne). Seega võib eeldada, et ka telekavaatamise statistika on osaliselt interneti poole kaldu. Kõige populaarsemaks oli Ühendkuningriigi laste seas YouTube’i vaatamine. Pooled vastanutest (kokku küsitleti üle 2000 last) vaatavad YouTube’i iga päev ning pea kõik vastajad kasutavad teenust vähemasti aeg-ajalt.

Nutiseadmed ja internet on meie laste eludes igapäevane osa ning nagu mistahes muus eluvaldkonnas, tuleb ka nutiseadmete ja interneti kasutamise osas rääkida ka turvalisusest. Õpetame lapsele varakult, et võõraste inimestega ei tohi kaasa minna, koduuks tuleb lukku keerata ning palavat pliiti ei tohi näpuga puutuda. Mida aga õpetame lastele nutiseadmete ja interneti kasutamise kohta?

Lained mõjuvad ajule halvasti

2014. aasta uuringus palusime lastel (6-14-aastased) rääkida oma sõnadega, mida tähendab nende jaoks nutiseadmete turvaline kasutamine. Saadud vastused peegeldavad üsna hästi seda, mida ja kuidas lapsevanemad või õpetajad on neile rääkinud. 

Paljuski mainiti erinevaid aspekte, mis näitavad, et mingil määral on lapsi nutiseadmete kasutamisel hirmutatud. Kui teed midagi valesti, siis võib midagi halba juhtuda või siis aspekte, kus nutiseade ise on ohtlik - see on paha silmadele, võib plahvatada jne. Samuti mainiti jälitamist, küberkiusamist ning ohtu kaotada raha.

Toon välja mõned väited, mis on mõtlemapanevad, kuid mis kindlasti ei tähenda, et kõik lapsed nii mõtleksid.

Nutiseadmete kasutamisel võib midagi halba juhtuda:

  • Ameerika salateenistus kuulab pealt ja teeb pilti;
  • ei tohi midagi peale mängude teha, muidu võib katki minna;
  • Internetis on kahtlased ja veidrad inimesed;
  • mingi halb asi võib tulla, kui sa mänge alla laed;
  • keegi võib sind ähvardada; 
  • kui kellelegi ütled oma paroolid, siis on pahasti;
  • häkitakse palju sisse;
  • vastad võõrale kõnele ja läheb 5 eurot.

Nutiseadmete kasutamine on kahjulik:

  • lained mõjuvad halvasti ajule;
  • postitused ja mängud tekitavad sõltuvust;
  • rikub silmi.

Seadmega võib midagi juhtuda:

  • koolikotti võidakse lüüa jalaga ja seal sees olev arvuti võib katki minna;
  • laadija võib seest poolt katki minna, aku kuumeneb üle, ekraan võib katki minna;
  • telefonile ei tohi vett minna; 
  • ülekoormusega võivad mõned telefonid plahvatada;
  • võivad lõhkeda, 
  • nende peale ei tohi asju panna.

Sealjuures vaid 4 last 10st tajus selget riski, et nad ise võivad millegi ohtlikuga kokku puutuda. Ülejäänud kas ei tea midagi kaasneda võivatest ohtudest või ei oska neid kuidagi enda käitumisega seostada ja tunnevad end üsna turvaliselt. Seega näeme, et kuigi ohtusid kirjeldatakse üsna hirmsate, tõsistena, siis reaalselt nutiseadmeid kasutades lapsed nende ohtude peale olulisel määral ei mõtle. Loogiline oleks eeldada, et need lapsed, kes tajuvad riski ja arvavad, et nendega võib ka midagi nutiseadmete kasutamisel juhtuda, teevad rohkem oma nutiseadmete kaitsmiseks, kui need, kes teavad küll, mis ohud neid ümbritsevad, kuid ei arva, et need teda tabada võiks. Kõrget riski tajuvad kasutajad peaks enam kontrollima oma tegemisi ja toiminguid. Tulemused näitasid aga, et väga olulist vahet neil kahel kasutajasegmendil ei ole.

Seega on oluline riskide hindamise oskuste parandamine. Ei piisa hirmutamisest või keeldudest, kui laps ei saa aru, et need probleemid võivad puudutada ka teda ennast või tema perekonda. Seda eriti juhul, kui näiteks laps ja lapsevanem kasutavad sama nutiseadet - näiteks tahvelarvutit.

Ligi 80 protsenti lastest küsiks nutiseadmete ohutu ja turvalise kasutamise kohta nõu oma pereliikmetelt - vanematelt, õelt-vennalt. Seega on perering just see koht, kus omavahel rääkida. 

Mida rohkem oleme lastele kübermaailmas kaaslaseks, seda rohkem saame ka nende tähelepanu juhtida võimalikele ohtudele ja riskidele. Eesmärk ei ole lapsi käskida, keelata ja hirmutada, vaid õpetada neid riske hindama ning vastavalt riskidele ka käituma. 

Kas Sinu laps on sinu käest midagi nutiseadmete turvalisusega seoses küsinud? Kui ei ole, kuid samas kasutab ta internetti ja nutiseadmeid igapäevaselt, siis on üsna ebatõenäoline, et laps ei ole millegi riskantsega kokku puutunud, ning sellisel juhul tasuks teema kindlasti juba ise tõstatada. Palu lapsel ühel õhtul näidata, mida ta näiteks Minecraftis ehitab, kuidas seal sõpradega suhtleb või kuidas ta YouTube’is endale meeldivaid asju otsib või leiab. Nii on lihtsam vestlust alustada.

----

Allikas: Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis 2014. aasta detsembris Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma sihtasutuse tellimusel EL struktuurifondide programmist «Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine» Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi TNS Emor.

Allikas: 26.01.2016 Guardian «Children spending more time online than watching TV for the first time»

Loe lisaks: 

Interneti ja digivahendite turvalisest kasutamisest: www.targaltinternetis.ee 

Üldised nutiturvalisuse soovitused: NutiKaitse 2017 projekt www.nutikaitse.ee

Tagasi üles