Emad paljastavad oma suurimad hirmud

Foto: SCANPIX

Emad muretsevad oma laste pärast ka siis, kui lapsed on juba täisealised. Lapsed ei pruugi seda teada, kuid emaks olemine roll võib naist tõeliselt hirmutada ja on nii mõnigi asi, mida ta sel teekonnal väga pelgab.

Babble.com palus emadel paljastada, millised on nende suurimad hirmud. Siin on mõned vastused.

1. «Kardan, et ma pole teinud piisavalt või pole andnud endast parimat. Selline mõtteviis avaldab emale palju survet. Samas võiks ju endale meelde tuletada, et elada tuleks tänases ning muretseda vähem.»

2. «Minu suurim hirm on lapsest ilma jäämine või see, et mind pole nende jaoks enam olemas. Ma ei suuda hoomata, mida tunnevad vanemad, kes on seda kogenud. Kui minuga peaks midagi juhtuma ja mu lapsed on veel väga noores eas, siis ma kardan, et nad ei teagi, kui väga ma neid armastasin.»

3. «Kardan, et mu lastega võib midagi juhtuda või nad näevad pealt, kuidas minu või nende isaga midagi juhtub ja mäletavad seda elu lõpuni. Minu suurimaks hirmuks ongi see, et nad vajavad mind ja on hirmul, kuid mind pole. Mul on isegi raske seda trükkida. Maailmas on nii palju hullumeelseid lugusid, et mul on raske mitte neile mõelda.»

4. «Et ma langetan valesid otsuseid või teen valesid valikuid ja need teevad neile lõpuks halba. Mind hirmutab väga mõte, et ka kõige väiksem asi võib vale mõju anda või lapsi mõjutada nii, nagu mina ei taha.»

5. «Kardan, et me peame mõne katastroofi tõttu kiirelt põgenema. Meil on kolm last ja üsna keeruline oleks nad kõik kaasa krabada ja lahkuda.»

6. «Ma kardan seda, et mu lapsed võivad muutuda ülekaaluliseks. See võib kõlada pealiskaudselt, aga minul oli kasvades pidevalt probleeme kehakaaluga ja ma tean, kui raske see on. Mu lapsed on veel noored ja nad pole n-ö beebirasvast lahti saanud. Ma usun, et nad kasvavad sellest välja ja ma loodan, et see juhtub võimalikult ruttu.»

7. «Emaks olemine on nii tähtis ülesanne ja see kurnab mind vahel, sest mul on tunne, et mul pole piisavalt oskusi. Ma tuletan endale pidevalt meelde, et me pidimegi üksteise ellu tulema ja et ma olen tema jaoks ainuke ema.»

8. «Minu suurim hirm on kahetsus. Kardan, et vaatan tagasi ja kahetsen, et ei andnud endast piisavalt, ei pühendanud piisavalt aega, ei öelnud õigel hetkel «ei», ei lugenud rohkem, ei näidanud rohkem armastust välja. Kardan, et jään olulistest hetkedest ilma, sest ma olen sageli isekas.»

9. «Muretsen väga sellepärast, millised sõbrad on mu lastel, kui nad suuremaks saavad. Ma tean omast kogemusest, et need, kellega sa kõige rohkem koos aega veedad, mõjutavad sind kõige rohkem. Mõtlen sageli oma laste sõpradele, kuigi lapsed käivad alles lasteaias. See võib tunduda veidi hullumeelsena, aga ma ei saa midagi teha.»

10. «Kõige suuremaks hirmuks on lämbumine. Selle põhjuseks on traumeeriv kogemus minu lapsepõlvest. Ma kardan, et mu lapsed võivad lämbuda ja surra. Ma oskan esmaabi anda, aga see mõte hirmutab mind ikkagi.»

11. «Mina kardan, et mu lapsi kiusatakse või et neist endist saavad kiusajad. Ma tahan, et neist kasvaksid lihtsalt head inimesed. Ma loodan ka seda, et nad saavad teistega hästi läbi. Ma ei taha, et nende keskkooliaeg oleks sarnane minu omale – minu jaoks olid need rasked aastad.»

12. «Ma kardan, et ma ei oska oma last piisavalt juhendada, et ta suudaks oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Mu tütar on väga hea õpilane, ta on hoopis teistsugune, kui mina olin. Ma kardan, et ma ei oska teda koolitööga piisavalt aidata ja et tal jäävad seetõttu tegemata asjad, milleks ta on suuteline.»