/nginx/o/2016/02/10/5030711t1ha379.jpg)
Meile kirjutas lugeja, kes leiab, et n-ö kohustuslikke pühi on meil juba liiga palju ja valentinipäev on üks neist «pühadest», ilma milleta saaks kenasti hakkama.
Lugeja kirjutab: valentinipäev on üks üleliigne püha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas pühad on ideaalse elu etalon? Nii võib see tõesti tunduda. Pühad on traditsioon. Mulle pole aga kunagi meeldinud asjad, mida iga hinna eest peab tegema.
Varsti on käes valentinipäev ja poodideski hulganisti südamekujulisi ning punaseid pakkumisi. Tore on midagi kingiks saada, aga kui oleksin üksik, siis tunneksin end ilmselt kõrvalejäetuna. Tundub, et sel päeval lihtsalt peab keegi sind meeles pidama. Vastasel juhul sa justkui ei vasta standardile. Jah, need standardid on meie enda peas, aga need ei teki ju iseenesest.
Võib-olla on kohustuslikke pühi lihtsalt liiga palju. Valentinipäev on minu arvates küll üks üleliigne püha. Tänapäeva noored, kes on koos sellega üles kasvanud, nii ehk ei arva.
Ja ikkagi... Valentinipäeval peab saama südamekujulise karbi. Vastlapäeval peab kuklit sööma. Jaanipäeval peab lõket tegema. Jõulude ajal peab kinke tegema. Ma tean, et tegelikult ei pea. Aga ikkagi jääb tunne, et on mingi etalon, millele peab vastama. Võib-olla on asi selles, et alles olid jõulud. Või mul on talvetusk ja ma lihtsalt jonnin... Kas keegi veel tunneb, et pühad on justkui mõõdupuu sinu elu normaalsusele?