Spetsialist avaldab lubatud dopingud: kohv

Foto: SCANPIX

Spordis on võimalik edu saavutada ka hästi planeeritud toitumise ja treeningutega, mitte ainult keelatud ainete ehk dopinguga, nagu pahatihti arvatakse. Oma lihasmassi ehitust või aeroobset võimekust saame parandada mitmesuguste legaalsete ühenditega, mis on oma stimuleerivaid omadusi tõestanud. Teeme nendega tutvust. 

Võtmekomponent. Tuntud stimulant kofeiin on ühend, mida leidub looduslikult mitmete taimede lehtedes, ubades ja viljades. Levinuim kofeiini sisaldav jook on loomulikult kohv, kuid seda ainet on ka koola- ja energiajookides ning spordi- toidulisandites.

Kui palju? Kuni 2004. aastani oli kofeiin maailma antidopingu agentuuri (WADA) keelatud ainete nimekirjas ning 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel kaotas Mongoolia sportlane Bakhaavaa Buidaa seetõttu hõbemedali judos. Praegu kofeiini dopinguainete nimekirjast enam ei leia. Osalt seetõttu, et kohv on paljude igapäevane jook ning kofeiinikoguste määramine uriinis ei olnud usaldusväärne. Teiseks on teadusuuringute andmeil saavutusvõimet ergutav kogus peaaegu sama mis meie igapäevane tarbimine – 300–400 mg päevas (4–6 mg kehakaalu kg kohta) – ning kofeiini optimaalne kogus enne võistlust kõigest 3 mg kehakaalu kg kohta (250–300 mg). Sellest suuremad kogused on mõttetud, kuna paremat efekti ei kaasne, pigem võib oma organismi üle koormata ja kahjustada.

Lisaks on soovitatav jälgida ajastust vastavalt võistluse iseloomule:

1. tarvitada täies mahus üks tund enne võistlust, kui võistlus on lühiajaline,
2. võistluse kestel teatud aja tagant, kui tegu on pikema distantsiga,
3. kasutada alles pikema võistluse viimasel etapil, kui väsimus hakkab võimust võtma, näiteks maratoni lõpuosas.

Ei ole väga suurt vahet, kas juua kohvi või võtta üks kofeiinitablett. Samas, kohvitassi suurused ja kangused on erinevad ning toodete kofeiinisisaldus varieerub. Kui tahad olla kindel, et saad iga kord täpselt samas ja õiges koguses kofeiini, tasub eelistada tabletti või toidulisandit. Osas spordijookides, geelides või batoonides võib samuti kofeiini leiduda, kogus jääb enamasti 20–80 mg vahele.

Efekt.

1. Enne võistlust või selle ajal mõjutab kofeiin meie kesknärvisüsteemi, muutes pingutuse ja väsimuse tajumist ning stimuleerides adrenaliini vabastamist ja aktiivsust. Võime teha kiiremaid otsuseid ja väsimustunde tekke edasilükkumine võib võita nii mõnegi sekundi.
2. Kofeiin võib aidata rasvkoes ja lihastes paiknevat rasva energiatootmiseks paremini kasutada. See on eriti tähtis vastupidavusaladel, kus glükogeenivarud hakkavad ühel hetkel lõppema ning peamiseks energiaallikaks saab rasv.
3. Kofeiini toimet on vaadeldud ka korduvate sprintide või hüpete puhul ning kofeiini tarvitavate rühmade tulemused on osutunud paremaks.

NB! Kofeiini mõju väheneb ajas ehk pikema perioodi jooksul kasutades. Umbes 90% täiskasvanutest tarvitab regulaarselt kofeiini. Kui ka sina kuulud nende hulka, tasub kofeiinist kasu lõikamiseks vähemalt neli päeva enne võistlust kohvijoomises paus teha.

Taluvuslävi on inimestel erinev ning kofeiini kasutamist tasub kindlasti esimene kord intensiivsel treeningul või vähem tähtsal võistlusel katsetada. Eriti oluline on see spordialadel, mis nõuavad käteosavust või head koordinatsiooni. Inimesel, kes ei ole igapäevane kohvijooja, võivad sellise koguse tõttu käed värisema hakata. Näiteks sõudmises, kus on väga oluline osav aerutöö, võib nii aeru kaotada.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!