4. Aidates lastel lahendada konflikti ja vabaneda kogunenud solvangutest ja vihast, jälgige, et lapsed ei kasutaks isiksust alandavaid väljendeid. Rääkides sellest, mis neid kurvastas ja pani nördima, võiksid lapsed kirjeldada partneri tegevust ja käitumist, mitte tema füüsilisi või isiksuslikke puudujääke. Näiteks on täiesti aktsepteeritav, kui laps räägib, et talle astuti jala peale ja tal oli valus. Mitteaktsepteeritavad on aga sellised väljaütlemised nagu: «Ta on kohmaks nagu karu!» või «Ta on alati mühakas!»
5. Kui te püüate aidata lahendada konflikti laste vahel, siis tehke kõik selleks, et neil ei jääks tunnet, nagu te armastaks kedagi neist teisest rohkem. Ärge unustage laste kuuldes selgitada, et te armastate neid mõlemaid, mida iganes nad ei teeks ja seepärast kurvastavad nende konfliktid teid väga.
Aidake oma lastel lahendada omavahelisi konflikte olles vahendaja rollis:
Esimene samm – probleemi sõnastamine. Näiteks: «Meil on ainult üks selline mänguasi, aga me mõlemad tahame sellega mängida». Enamus laste tülisid on seotud solvumise, naeruvääristamise ja ebaõiglusega. Seepärast on otstarbekas paluda mõlemal lapsel lühidalt kirjeldada oma oponendi seisukohti, veendumaks, et ta kuulis ja sai aru kõigest.
Teine samm – leidke koos võimalikud lahendused. Paluge lastel koos koostada kõikvõimalike konflikti lahendustega nimekiri. Toonitage, et kumbki neist ei saa mängida selle mänguga seni, kuni ei ole jõutud kokkuleppele. Suunake lapsi vastama küsimusele: «Mis peab juhtuma, et sinu vend (õde) peaks seda lahendust õiglaseks?»
Kolmas samm – määratlege kindlaks probleemi lahendamise plaan. Kui küsimus on tõsisem ja kokkulepet ei saavutata, kutsuge kokku «perekoosolek» ja kasutage ära teiste pereliikmete ressursid, et probleem lahendada.