/nginx/o/2016/02/08/5024541t1h24e3.jpg)
Kelly Coffey kaalus kunagi 140 kilo ja suutis sellest maha võtta pool, kaaludes nüüd umbes 70 kilo. Suure tööga hakkama saanud naine tunnistab portaalis Thrillist, et varasemalt puutus ta kokku vaid väga pealiskaudse ja lihtsustatud infoga kaalulangetuse kohta. Näiteks uskus ta isegi, et selleks tuleb vaid vähem süüa ja rohkem liikuda ning lõpuks on elu nagu Mentose reklaamis. Reaalsus oli aga palju keerulisem.
Tegelikult oli kaalu langetamise juures vähe sellist, mis mind ei oleks üllatanud. Näiteks…
Ma suutsin end vaevu ära tunda. Hiiglaslikuna nägin palju vaeva, et vältida enda peegelpilti. Pärast seda, kui olin juba oluliselt maha võtnud, ei suutnud ma endalt pilku ära pöörata. Tihti märkasin, et see võõras tšikk, keda ma peol või poes vaatama jäin, oli mu enda peegeldus.
Välimust ei andnud võrreldagi sellega, kuidas ma end tundsin. Olin nii kinni mõttes, et inimesed võtavad kaalust alla ainult selleks, et paremad välja näha. Ilus välimus pole aga võrreldavgi sellega, kui palju paremini ma end tundsin trepist üles joostes või oma väikesesse autosse istudes ja sealt välja tulles. Ainuüksi kodutänaval mäest üles jalutamine oli nagu religioosne kogemus, sest ma ei pidanud enam hinge tõmbamiseks peatuma.
Mul hakkas jube külm. Kui rasvapolstrit enam ei olnud, oli mul talvel kohutavalt külm, mistõttu pidin kogu oma talveriietuse ringi planeerima.
Mõned inimesed üritasid mu kaalulangetust saboteerida. Oli vaid kaks inimest, kes innustasid mind ikka trenni minema, edasi pingutama ja tervislike toite sööma, et kaalulangus jätkuks. Oli pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi, kellel ei olnud minu vastu mitte midagi, kuid kes ei suutnud toetada minu püüdlusi kaalu langetamisel, kui olin juba oluliselt maha võtnud. Nüüdseks olen õppinud sama kärmelt ütlema «Tänan, ei soovi» kui varem ütlesin «Jah, palun». Selliste inimeste kiuste oma plaanidele kindlaks jäämine on teinud minust tugevama inimese, sest olen suutnud endale truuks jääda ja kontrollin ise oma keha üle. Tegelikult olen neile selle eest tänulik.
Ma vihastasin oma arstide peale. Kogu oma elu pidin kannatama arstide kõõritavaid pilke ja riivavaid ohkeid lastearstist günekoloogini välja. Kui olin maha võtnud, siis ajasid arstide õnnesoovid mind marru. Sellele vaatamata suutsin end taltsutada ja kui perearst tahtis käsi kokku lüüa, suutsin oma rusika pingest lahti lasta ning talle vastata.
Minu keha ja iseloom ei olnud kooskõlas. Suured naised on tihtipeale lärmakamad ja naljakamad kui saledad naised, sest vähesed tunnevad end suurte naiste poolt ohustatuna (ja hoidku selle eest, et naine võiks tekitada kelleski ebamugavust). Pärast mahavõtmist tundsin ebakõla oma suure isiksuse ning väikese keha ja näo vahel. Nüüd on sellest juba kümme aastat möödas ja võin öelda, et olen oma identiteedikriisist üle saanud.
Teised sõltuvused võtsid võimust. Tuleb välja, et sõltuvused võivad võtta uue kuju. Kuna toidusõltuvus oli mul nii kaua esikohal, pöördusin ülesöömise järel kohe alkoholi, narkootikumide ja seksi poole. Nüüd saan aru, et ülekaal oli kõigest sügava probleemi sümptom, mitte probleem iseenesest. Olen suutnud oma kaalu säilitada tänu sellele, et tegelesin ka oma kalduvusega sõltuvushäiretele.
Päris töö hakkas alles siis, kui saavutasin normaalkaalu. Kui sain oma unistuste teksapüksid jalga, ei hakanud jooksma lõputiitrid, vaid mul oli veel kuhjaga lahendamata probleeme ja elu, mida elada. Oma mõtete ja tunnetega tegelemine oli siis – ja on ka praegu – väga raske töö, mis õnneks muutub küll ajaga tasahaaval kergemaks.
Suure tõenäosusega võin uuesti juurde võtta. Olen üks väga vähestest, kellel on õnnestunud niivõrd palju kaalu kaotada ja seda tulemust ka säilitada. Enamasti võetakse nõnda suure kaalulangusega hiljem juurde veel rohkem, kui kaotatakse. Kui ma muutun mugavaks; hakkan arvama, et olen «paranenud»; või hakkan ekslikult sööma ja elama nagu «tavaline inimene», olen kiiresti jälle 140 kilo peal tagasi nagu varem.
Suur kaalukaotus võib olla väga tore, aga nii nagu iga teinegi elusündmus – abiellumine, lapsesaamine, äri loomine – ei ole ka see lihtne. Kui tahad teada, mis sind ees ootab ja millega tuleks arvestada, et raskustega hakkama saada, siis räägi kellegagi, kes on selle kõik juba ise läbi teinud. Nii saad kõige paremini sellise tulemuse, mida ootad.