Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Naised arvavad: sarnane riietus pole moeäpardus vaid kinnitus heast maitsest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Milliseid reaktsioone tekitab sinus olukord, kus avastad ootamatult oma seltskonnas sarnaselt rõivastunud sõbra või võõra? Just seda uuris oma Facebooki lehe jälgijatelt esmaspäeval sõbranädala kampaania käivitav Kristiine kaubanduskeskus. Positiivsete kommentaaride tugev ülekaal näitas, et sarnased rõivad toovad kandjatele piinliku ehmatuse asemel hoopis palju rõõmu.

Kuigi arvatakse, et Eesti naised tahavad oma rõivavalikuga alati ülejäänud seltskonnast eristuda, siis enamik kolmesajast vastanust väitis, et sarnane outfit sõbranna seljas kinnitab hoopis kandjale tema head stiilitunnetust ning võib aidata isegi uusi tutvusi luua. Väga mitmed vastajad kinnitasid, et nad naeraksid ning haaraksid kohe telefoni järele, et koos pilti teha.

Küsitluses osalenud Marian ütles, et tegu on vahva juhusega, mille puhul ei tasu lasta tujul langeda. «See on justkui kinnituseks, et oled soetanud väga ilusa riideeseme. Selline kokkusattumus tekitab minus soovi teha juttu ning teise inimese maitset kiita,» lisas ta.

Ka Maarja arvas, et analoogne riietus väljendab inimeste sarnaseid omadusi. «Ma arvan, et kui kellelgi oleks minuga samad riided, siis teaksin, et meil on selle inimesega midagi ühist! Kindlasti naeraks veidi ja siis kiidaks tema valikut,» ütles ta. Kolmas vastaja, Grete, aga kinnitas, et tema elus on olnud juhus, kus sarnaselt riietunud inimeste kohtumisest on saanud alguse suur sõprus.

Negatiivseid emotsioone ei tekita ka see, kui sama riideese on mitte sõbranna, vaid natuke ootamatuma kandja seljas. Katrin rääkis näiteks, et tema kandis uhkusega oma uut rohelist jopet ning oli üllatunud, kui ühel päeval kõndis samas jopes vastu tema paralleelklassivend. Õnneks mõlemad naersid selle kokkusattumuse üle ning kumbki rõivaesemest ei loobunud.

Samasugust ehmatust kirjeldas Kristi, kes avastas pulmas olles, et pruudi emal on temaga sama pluus. «Meie vanusevahe oli pea 30 aastat ning küll ma siis üritasin aru saada, kas mina olen vanamoeline või tema nooruslik,» kirjutas ta.

Oli aga ka neid, kes nägid sarnases rõivastuses väljakutset, näiteks rääkis küsitluses osalenud Margit: «Kui outfit on samasugune, siis tuleb sisemisel minal lasta tavapärasest veelgi rohkem särada,» sõnas ta. Ka teine vastaja, Heleen, tõdes, et oluline on siiski tunda, et oled isiksusena unikaalne. «Teeksin komplimendi ja kui teine inimene nõus oleks, teeksime koos pilti. Paneksin selle pildi siis üles kommentaariga: riietus inimese seljas võib olla samasugune, aga just iga kandja teeb selle omamoodi eriliseks ja ilusaks,» kirjutas ta.

Arusaadavalt ei tekitanud sarnane riietus mingeid emotsioone neis, kellel on kaksikõde- või vend. Anna-Liisa sõnul tagas emme-issi valitud sarnased rõivad kaksikutele sarnase stiilitaju, mistõttu tekitab kellegagi sarnane outfit temas pigem kodust tunnet ja heldimust, kuna õde elab täna temast kaugel.

Probleemi sarnases rõivastuses ei näinud ka küsitluse käigus kogemusi jaganud mehed. Erki näiteks kinnitas, et tema esimene mõte oleks «Lahe, ma pole ainukesena selle outfitiga cool!». Henn aga pidas õigemaks kiita sellisel juhul abikaasasid: «Ju on talle ka naispere riided valinud – nende maitsega ei vaielda, neil on alati hea silm.» «Oleksime vestivennad,» lisas Avo.

Tagasi üles