/nginx/o/2015/12/01/4757765t1ha72e.jpg)
Laste kasvatamine on kahtlemata keeruline, ent samas tänuväärne töö. Sageli räägitakse, et lapsevanemaks saamine on tõeline õnnistus ja toob inimese ellu palju rõõmu. Tunduvalt vähem on aga juttu sellest, et see võib vanemate elu negatiivselt mõjutada ja mõned vanemad koguni kahetsevad laste saamist.
Küsimuste-vastuste leht Quora palus inimestel anonüümselt kirjutada, kas ja miks nad kahetsevad lapsevanemaks saamist. Siin on viie julge vanema vastused.
1. Kaotasin lapsevanemaks saades oma identiteedi
«Kui sa saad lapsevanemaks, siis su elu muutub. Sa ei mõtle enam ainult endale. Sinu elu keerleb ümber lapse. Mingil moel kaotad oma identiteedi. Nüüd on sinust saanud kellegi ema või isa. Sinu ülesandeks on hoolitseda, et laps oleks elus, tal oleks kõht täis, riided seljas ja temast saaks tubli täiskasvanu. Aga kuhu kadusid SINA? Sa oled seal kusagil olemas. Vahel lausa karjud, et välja pääseda.»
2. Kahetsen otsust laps saada, aga mitte seda, et ta sündis
«Ma ei kahetse seda, et ma lapsed sain. Paar aastat kahetsesin aga seda, et ma otsustasin lapsed just selle mehega saada.»
3. Olin depressioonist räsitud
«Veider on see, et mitte keegi, eriti veel teised lapsevanemad, ei tunne sulle kaasa, isegi kui sa oled langenud depressiooni ega tule omadega toime. Me peaksime suhtuma laste saamisesse kui uhkesse kingitusse, mille universum on meile saatnud.»
4. Tunnen alati oma otsuste pärast süütunnet
«Isegi, kui ma olen kõike õigesti teinud ja temast kasvab hea inimene ning ma olen talle olnud heaks emaks (ja ma usun, et see kõik vastab tõele), tunnen ma ikkagi suurt süüd, sest ma kahetsen lapsevanemaks saamist.»
5. Mul polnud õige partner
«Inimene, kellega sa oled otsustanud koos lapse saada, peaks olema «kõige tähtsam». Ma ei väsi seda kordamast. Pole oluline, kas sa oled valmis lapsi saama, kui su partner pole selleks valmis, siis ei tule asjast midagi välja.»
On väga tähtis, et vanemad saaksid oma negatiivseid tundeid turvalises keskkonnas väljendada. Üks hullemaid tundeid on see, kui inimene tajub, et ta on läbikukkunud ja tunneb end üksikuna. Sellistes keskkondades nagu Quora saavad inimesed leida mõttekaaslasi, kes neid mõistavad ja neile nõu annavad.