Kuidas olla vastupidavam mis tahes eluraskuste suhtes

Foto: Vida Press

Rasked sündmused võivad oluliselt rikkuda meelerahu ja tekitada masendust, mis ei lase elada täiel rinnal. Vaimne vastupidavus määrab, kui palju rõõmu pakub elu ka siis, kui kõik ei ole viimseni korras.

Psychology Today kirjutab, et vastupidamisvõimet uurivad teadlased märgivad sageli, et kõige õnnelikumatel inimestel ei ole sugugi täiuslik elu. Nende edu ja üldine õnnetunne ei sõltu ebaõnnest ja eluraskustest, vaid hoopis ellusuhtumisest ja oskusest raskustega toime tulla.

See selgitab, miks on inimesi, kes suudavad jääda rõõmsaks ka siis, kui põevad rasket haigust, samal ajal kui kõrval on täie tervise juures rikkaid inimesi, kes ei suuda milleski head näha. Asi ei ole selles, mis meiega juhtub, vaid selles, kuidas me otsustame sellega tegeleda. 

Kõik peavad oma elus vähemal või rohkemal määral silmitsi seisma raskete olukordadega. Uppumistunde tekkides on hea, kui on varnast võtta oskusi, kuidas sellest kõigest võitjana välja tulla. Psühholoogide Karen Reivichi ja Andrew Shatte’i sõnul on neid oskusi võimalik õppida. 

Inimesed, kes mõistavad paremini enda rolli õnnetunde loomisel ja suhtuvad probleemidele lahenduste leidmisesse enesekindlamalt, tulevad raskustega kergemini toime ka siis, kui nad parajagi ei tea, mida teha.

Muuda oma suhtumist nelja põhimõtte järgi

1. Küsi abi. Vastupidavad inimesed arvestavad sellega, et nad ei ole üksi. Kui vaja, paluvad nad omale appi õige inimese. Terviseprobleemide korral panustavad nad ekspertidele - käivad eriarstide juures, kutsuvad omale kiirabi või pöörduvad haiglasse. Kuigi pere ja sõbrad võivad pakkuda lohutust, teevad «kuulikindlad» inimesed arukaid otsuseid ja oskavad eristada, millal jääb õlalepatsutusest väheks.
2. Õpi oma vigadest. Vastupidavad inimesed peavad läbikukkumisi väärt õppetundideks ja ei takerdu meeleheitesse. Nende jaoks on takistused eluteel normaalne elu osa, millega peab tahes-tahtmata hakkama saama. Eksimisest hoolimata punnivad nad edasi ja julgevad minevikule vaatamata riskida, et millegi erakordsega hakkama saada. 
3. Jää positiivseks. Optimismiga ei tasu üle pingutada, sest see võib häirida otsustusvõimet ja seejärel viia halbade otsuste langetamiseni, kuid selge on see, et õnnelikuks olemiseks on vaja ka parajat annust optimismi. Vastupidavad inimesed ei lase stressitekitavates olukordades end negatiivsusel kaasa tõmmata ja jäävad ka siis positiivseks. See ei tähenda, et nad ei suudaks olukorraga leppida või oleksid isekad - ka nemad tunnevad valu ja kannatust täpselt nii nagu teised. Halbade emotsioonide kõrval lubavad nad aga endal tunda ka positiivseid emotsioone nagu tänutunnet, armastust ja rõõmu. 
4. Punni edasi. Uuringud näitavad, et edukad on need, kes on õppinud, kuidas hästi probleeme lahendada. Selleks, et pideva stressi või raskustega hästi toime tulla, on vaja eneseusku - teadmist, et kõik on sinu kontrolli all ja sa leiad probleemile mingigi lahenduse. Osaliselt on see oskus seotud sihikindlusega. Inimesed, kes usuvad endasse, ei anna kohe alla ja jätkavad pingutamist ning erinevate lahenduste proovimist, kuniks leivadki väljapääsu. Usk, et saad hakkama, teebki sellest reaalsuse.