Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Sõna saavad mehed: kondoomiga või ilma?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kondoom.
Kondoom. Foto: SCANPIX

Kuigi kaitsevahendi kasutamise vajadus juhuslikus seksuaalvahekorras on enamikule ilmselge, jääb sageli siiski õhku rippuma küsimus - kondoomiga või ilma? Nii statistika kui ka Eesti naiste-meeste endi sõnad kinnitavad, et vahel kondoom puudub, ununeb või otsustatakse jätta taskupõhja.

2008. aasta Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringust selgus, et viimase aasta jooksul polnud ligi pool naistest ja 36,5 protsenti meestest juhupartneriga seksuaalvahekorras olles kordagi kondoomi kasutanud. Intervjuude põhjal pole tulemuse üle ka väga imestada...

Räägitakse üht, tehakse teist

Kahest intervjuust jäi kõlama mõte, et astudes vahekorda ebaturvalise partneriga, tuleb kindlasti kasutada kondoomi, kuid vestluse edenedes ilmnes, et teod ei pruugi alati vastata sõnadele.

Näiteks kinnitas 40-aastane Margit, et mõeldes sugulisel teel levivate haiguste ohule, tuleks partneri puhul, kelle seksuaalset tausta ei tunta, kindlasti end kondoomiga kaitsta. Naise elukaaslane, Aivar (32-aastane), sõnas seepeale, et inimesega esimest korda vahekorda astudes tema ilma kondoomita ei seksigi.

Vasturääkivus ilmnes mõlema partneri öeldus, kui Margit mehe väite peale naeru tagasi ei suutnud hoida. «Mis sa valetad! Pani peale ja poole pealt rebis ikka ära,» rääkis ta nende esimesest vahekorrast. Välja püüdis Aivar vabandada end põhjendusega, et naine tundus terve. Pealegi oli partner kinnitanud, et kasutab spiraali. Viimane on mõeldud vaid rasestumisvastase vahendina, seega viiruste eest paar end tookord ei kaitsnud, kuigi vajalikuks pidasid kondoomi kasutamist mõlemad.

25-aastase Joosepi sõnul oleneb kaitsevahendite kasutamine olukorrast ja seksuaalpartnerist. Igal juhul kaitseks vallaline mees end kondoomiga, astudes vahekorda naisterahvaga, kelle puhul võib eeldada, et ta on seksuaalselt väga aktiivne. Samas tunnistas Joosep, et juhusliku suhte puhul oleks ta nõus naisega seksima ka juhul, kui viimane kinnitab, et kasutab rasestumisvastaseid pille. «Seksida on nii hea!» kõlas mehe põhjendus.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) mullusest küsitlusest 16-24-aastaste noorte seas selgus samuti, et soov vahekorda astuda võib osutuda nakatumishirmust suuremaks.

Kondoomi vältimine võib tulla põhimõtetest ja hirmust

Margit meenutas, kuidas tema sõbranna oli selgitanud kaitsmata vahekorda: «Si**a kah, läks meelest ära.» Samas märkis Joosep, et vahel ei kasutata kondoomi, kuna kummalgi osapoolel pole preservatiivi kaasas.

Noormees kinnitas, et kui kaitsevahendid kaasas on, siis tema need alati jutuks võtab, kuid näiteks sõbral on kindel põhimõte mitte kunagi kondoomiga seksida. Seisukohta põhjendab viimane ürginstinktidega, mis nõuavad loomulikku vahekorda.

Kinnitust sai ka levinud põhjendus kondoomi mittekasutamise kohta – see pole mugav või hea. Aivar rääkis, et preservatiive ta ei väldi, kuid tema jaoks on neid ebamugav kasutada. «Sa kaotad ikkagi mingid tunded ära – pole seda naha puudet, mis võiks olla väga hea.» Joosep leidis samuti, et osa mehi ei taha antud kaitsevahendit kasutada põhjusel, et viimasega kaob pool naudingust.

Eelmainitud TAI uuringust selgus veel, et kondoomi kasutamine jääb sageli ära, sest kardetakse partneri negatiivset reaktsiooni või temast ilma jäämist. Kuigi hirm on valdav neidude seas, võib teatud kartusi esineda ka meeste hulgas.

Vähemkuuldud põhjendusena tõi Aivar välja, et tema ei julge kondoomi kassalindile saiapätsi kõrvale panna, mistõttu võib see ostmata jääda. Samuti leidis mehe lasteaiaealine tütar kord kondoomipaki, mida isa lapsele väga selgitada ei soovi(nud).

Lisaks tunnistas Joosep, et mõnes olukorras võib tõesti tekkida mõte, et ei hakka kaitsevahendi kasutamist välja pakkuma. Taolisi juhtumeid näidetega selgitada noormees ei soovinud.

Pigem kaitstakse raseduse kui haiguste eest

Joosep rääkis, et kondoomi mittekasutamine on tema kogemuste järgi enamasti tingitud sellest, et seksuaalpartner manustab beebipille. Suguhaiguste võimalus ei lähe samas noormehel enda sõnul kunagi meelest. «Ma mõtlen kogu aeg sellele. Ise unistan perekonnast ja see võib kõik ära rikkuda. Aga sellepärast ei seksigi ma kahtlaste tüdrukutega.»

Näiteks Tartu ülikooli eestvedamisel 2007. aasta avaldatud Eesti naiste tervise uuringust ilmnes, et kondoomi kasutavad naised teevad seda peamiselt rasedusest hoidumiseks, mitte niivõrd suguhaiguste ärahoidmiseks.

Nakkusohu pärast muretsemine oleneb Joosepi sõnul ka seksuaalpartnerist: «Mõnikord on küll tunne, et võin seda inimest usaldada.» Noormees usub, et kui naist mõnda aega teada, siis saab kindel olla, et raskemate tagajärgedega suguhaigusi tema kaudu ei levi.

Pealegi käib Joosep regulaarselt testimas, kuid teab rääkida, et mõni mees otsustab suguhaiguseid mitte karta. «Neil on põhimõte, et kui peab tulema, siis peab ja kui mõtled sellele, siis tulebki.» Nakatumise paratamatust rõhutades jätavad need isikud end kontrollimata.

Enda ja partneri testimine suguhaiguste suhtes on siiski naistearst Kai Haldre sõnul tõusev trend, kuid samas möönis ka tema, et päris palju tuleb ette suhtumist, et kui naine võtab rasestumisvastaseid pille ja mees tundub pealtnähta terve või on öelnud, et tal haigusi ei ole, siis pole kondoomi vaja.

Naiste ja meeste võrdsus ilmnegu ka vastutuses

Seksuoloog Helgi Toomsalu teada leiab enamik naisi, et kondoom peaks eelkõige mehel kaasas olema ning mees peaks ka selle kasutamise eest vastutama. Meeste eest siinkohal kõnelev Joosep rääkis, et vastutus on siiski mõlemal: «Ise naised tahavad võrdsed olla. See on mõlema poolne asi – üks ütleb: «Tsau, kummi on?» ja teine vastab: «Oh, ma just mõtlesin sellele.»»

Samas leidis noormees, et kui naine või mees teab, et tal on suguhaigus, siis lasub suurem vastutus viirusekandjal.

Naisi võib kuulda ka rääkimas, kuidas juhuvahekorda või vahekorda uue partneriga astuti ilma kaitsevahendita, sest mees ei pakkunud kondoomi kasutamist välja ning naine ei söandanud seda teemaks võtta. Selliseid juhuseid (naisi) kommenteerides tõstis Joosep häält: «Julged voodisse ronida, siis julge ka kondoomi küsida!»

TAI küsitlus näitas, et kondoomi kasutamise või mittekasutamise osas jääb tavaliselt peale noormehe tahtmine. Joosep kinnitas aga, et nii tema kui ka sõber, kelle põhimõte on preservatiive vältida, nõustuksid igal juhul kaitsevahendit kasutama, kui naine seda soovib: «Loomulikult kasutaks - siis on näha, et teisiti ei saa, muidu jääks seksist ilma.»

Intervjueeritud noormees leidiski, et tegelikult võiks eelistada beebipillidele siiki kondoomi – naise tervise hoidmiseks. Samas leidis ta, et otsus tablettide kasuks on seksuaalpartneri teha ja suguhaiguste vältimiseks tuleks valida kindel voodikaaslane: «Väike usaldus võiks ikka naise ja mehe vahel olla, seksuaalpartner võiks olla püsiv variant.»

Tagasi üles