Naised ohustavad end valehäbi ja liigse meestele lootmise tõttu

Foto: SCANPIX

Seksuoloog Helgi Toomsalu sõnul leiab enamik naisi, et kondoom peaks eelkõige mehel kaasas olema ning mees peaks ka selle kasutamise eest vastutama.

Sellest tulenevalt võib sageli kuulda naisi rääkimas, kuidas juhuvahekorda või vahekorda uue partneriga astuti ilma kaitsevahendita, sest mees ei pakkunud ise kondoomi kasutamist välja ning naine ei söandanud seda teemaks võtta - seda ka juhul, kui tal endal oli kondoom kaasas.

Seksuaalvahekord on aga siiski kahepoolne ja mõlemad pooled võiks Toomsalu sõnul ka selle turvalisuse eest võrdselt vastutada. Nii võiks kondoom olla igaks juhuks olemas ka iga naise käekotis, kes ei välista uue partneriga vahekorda astumist.

Seksuoloogi sõnul on naiste hirm teha ettepanek kondoomi kasutamiseks sageli seotud partnerile meeldimise sooviga. «Me tahame väga teisele inimesele meeldida ja meile tundub, et me ei meeldi, kui me hoolitseme enda eest, aga mina arvan, et iga naise väärikuse küsimus on hoolitseda kõigepealt iseenda eest, siis saavad teised ka meist hoolida,» märkis ta, lisades, et enda eest hoolitsedes hoolitseme me ka teise inimese tervise eest.

Toomsalu pani naistele südamele, et kui soov kasutada vahekorras kondoomi peaks mehe eemale peletama, siis ei meeldiks talle naine ilmselt ka paljudel muudel põhjustel. «Hoidku taevas, kui ma peaksin kramplikult kinni hoidma kellestki, kes ei aktsepteeri ei minu vajadusi ega minu väärikust,» märkis ta.

Pime usk

Seksuoloogil tuleb kondoomiteemalisi vestlusi patsientidega ette siis, kui on näiteks tekkinud ootamatu rasedus. «Ja pärast selgub, et suhet selle lapse isaga poleks tegelikult tahtnud - siis tuleb teemaks, et naine arvab, et mees oleks pidanud arvestama...»

Toomsalu sõnul on naiste puhul üsna levinud ka suhtumine, et pigem kaitstakse ennast rasestumise eest pillidega - paraku ei taga need aga kaitset suguhaiguste eest. Ning karm tõde on seegi, et suguhaiguste suhtes testimist ei aruta partnerid omavahel praktiliselt üldse.

«Parimal juhul küsitakse: «Oled sa terve?». Pigem püütakse siis peilida, kui kaua on eelmine suhe kestnud või kui mitu suhet on olnud,» selgitas ta. Samas on sellise pimesi usaldamise puhul Toomsalu sõnul probleemiks see, et enamasti pole inimesed kuigi avameelsed, teiseks ei pruugi paljud isegi teada, et mõnd suguhaigust kannavad.

Nii tuleb suguhaiguste teema jutuks sageli alles siis, kui üks partner on millessegi haigestunud. «Siis hakatakse sellest rääkima, aga kahjuks jah, mitte varem,» tõdes ta.

Naistearst Kai Haldre sõnul muutub olukord aga vähemalt noorte seas üha paremaks. Näiteks viis aastat tagasi 15–24-aastaste kohta kogutud statistika näitas, et kuigi suguhaiguste testide arv oli kasvanud, oli positiivsete testitulemuste arv mitu korda vähenenud.

Enda ja partneri kontrollimine suguhaiguste suhtes on Haldre sõnul tõusev trend, kuid samas möönis ka tema, et päris palju tuleb ette suhtumist, et kui juba võetakse rasestumisvastaseid pille ja mees tundub pealtnähta terve või on öelnud, et tal haigusi ei ole, siis pole kondoomi vaja.

Miks kondoomi kardetakse?

Kondoomi mittekasutamise põhjendusena võib sageli kuulda ka seda, et see pole mugav või hea, kuid Toomsalu sõnul on asjad selles osas väga palju muutunud. Kondoomid on läinud kvaliteetsemaks ning on ka paremini kättesaadavad ja inimesed on nendega ka rohkem harjunud.

«Vene ajal oli kondoome kolmes suuruses ja parajasti oli ainult üks suurus müügil ja siis nad veel ka purunesid ja osta oli ka peaaegu võimatu, sest apteeker vaatas sind sellise omapärase pilguga - see oli adrenaliini produtseeriv tegevus alati, ka see ostmine,» tuletas Toomsalu meelde.

Praegu võivad kondoomi tema sõnul ehk «karta» noored ja kogenematud, kelle jaoks võib kaitsevahendi paigaldamine ebamugavust tekitada. Samas näitavad uuringud, et pigem on rohkem juhusuhtes kondoomi mittekasutanuid just vanemaealiste seas. Toomsalu hinnangul võib põhjus peituda selles, et nende inimeste seksuaalelu on vähem kaootiline ja neil pole kondoomi kasutamise harjumust - Vene ajast jäänud hirmu ebamugavuse ees ei pea ta siinkohal määravaks.

«Kui sa oled harjunud hambaid pesema, siis sulle tundub ju täiesti loomulik, et ükskõik, kui ootamatult sa ära sõidad, haarad hambaharja või vaatad, kus saab hambaharja osta. Ja kui sa ei ole harjunud hambaid pesema - võib-olla näotu võrdlus, aga kannab ikkagi - siis sul ei tule meeldegi seda hambaharja kaasa võtta ja siis sul on kümme tuhat põhjust…. Sa avastad, et pood on juba kinni jne,» selgitas Toomsalu.

Vene ajal praktiseeriti seksuoloogi sõnul väga palju katkestatud suguühet, haigustest ei räägitud nii palju ja neid polnud ka nii palju diagnoositud. «Aidsi kui sellist ju ei olnud ja vanemad inimesed ei oska seda väga ka karta. Kahtlustan, et nende ohutaju on tunduvalt väiksem,» lisas Toomsalu.