Üle poole naistest ei kasuta juhuvahekorras pea kunagi kondoomi
8. detsember 2010, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aasta Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringust selgub, et eelneva 12 kuu jooksul polnud ligi pool ehk 48,5 protsenti naistest juhupartneriga seksuaalvahekorras olles kordagi kondoomi kasutanud ning veel 7,7 protsenti oli seda teinud vaid vahetevahel.
Ligi viiendik naistest oli end kondoomiga kaitsnud enamikul juhtudel ning vaid neljandik tegi seda alati.
Meeste puhul olid numbrid veidi teistsugused - neid, kes polnud viimase aasta jooksul juhupartneriga vahekorras olles kondoomi kasutanud, oli vähem kui naiste seas ehk 36,5 protsenti. Umbes sama paljud vastasid, et olid juhuvahekorras alati kondoomi kasutanud.
Kuid millest siis meeste ja naiste vahelised erinevused tulenevad? Näiteks veel kaks aastat varem, 2006. aastal oli erinevus veelgi suurem - toona tehtud uuringust selgus, et kui meeste seas oli juhuvahekorras kondoomi mittekasutanuid 39,3 protsenti, siis naiste seas tervelt 60,8 protsenti.
Samuti ilmnes, et mida vanemate meeste või naistega oli tegemist, seda väiksema tõenäosusega olid nad juhuvahekorras kondoomi kasutanud. Lisaks oli kõige rohkem juhuvahekorras kondoomi mittekasutanuid abielus või vabaabielus inimeste seas.
Kuigi vanemate kui 24-aastaste käest pole kondoomi mittekasutamise tagamaadest suurema uuringu raames küsitud, aitab naiste ja meeste vahelist erinevust selgitada Tervise Arengu Instituudi (TAI) möödunudaastane küsitlus 16-24-aastaste noorte seas.
Sellest ilmnes, et kuigi noored saavad aru kondoomi kasutamise vajalikkusesest, jääb see tegemata, sest kardetakse partneri negatiivset reaktsiooni või temast ilma jäämist. See hirm ongi valdav neidude seas.
«Kondoomi kasutamist peavad noored küll vajalikuks juhusuhetes, kuid partnerit paremini tundma õppides ohutunne kaob ning püsipartnerit usaldatakse kaitsmata vahekorras ka ilma, et eelnevalt oleks testimas käidud,» on uuringut kommenteerinud TAI narkomaania ja nakkushaiguste osakonna juhataja Aljona Kurbatova.
Lisaks võib soov vahekorda astuda osutuda nakatumishirmust suuremaks ja vahekord ei jää ära ka siis, kui kummalgi kondoomi kaasas ei ole või üks osapool sooviks seda kasutada, aga teine mitte.
Intervjuudes kinnitasid tütarlapsed, et noormeeste arvates on kaitsevahenditele mõtlemine rohkem naiste mure ning nad ei ole harjunud ise vastutama. Kuna naised muretsevad tagajärgede pärast rohkem, on ka nende kondoomi kasutamise valmidus suurem kui meestel. Samas jääb kondoomi kasutamise või mittekasutamise osas tavaliselt peale noormehe tahtmine.
Naistearst Kai Haldre sõnul võib naiste ja meeste vastuste erinevus tuleneda ka sellest, et statistiliselt on meestel naistega võrreldes elu jooksul rohkem seksuaalpartnereid ja seega ka juhusuhteid. Lisaks võib olla küsimus selles, mida keegi juhusuhteks peab.
Ühest teisest küsitlusest, Tartu ülikooli eestvedamisel 2007. aastal avaldatud Eesti naiste tervise uuringust ilmneb ka see, et naised, kes viimase vahekorra ajal kondoomi kasutasid, tegid seda peamiselt rasedusest hoidumiseks, mitte niivõrd suguhaiguste ärahoidmiseks.
Samuti selgub ka sellest uuringust, et kondoomi kasutavad rohkem noored. Vanemate naiste seas prevaleeris katkestatud suguühe, mis kahtlemata ei paku kaitset võimalike suguhaiguste eest.
Suurt erinevust vanuse lõikes aitab aga TAI seire ja hindamise osakonna vanemanalüütiku Aire Trummali sõnul selgitada 2007. aastal 14-29-aastaste noorte seas läbi viidud HIV-temaatikaga seotud uuring.
Sellest uuringust selgub, et kuigi seksuaaleluga alustatakse üha nooremas eas, on valmisolek turvaliseks seksuaalkäitumiseks tänu suuremale teadlikkusele nooremate hulgas suurem. Samuti on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutanute hulk aastate lõikes Trummali sõnul suurenenud.
«See on oluline muutus, kuna ilmneb seos: need, kes kasutavad kondoomi esimese vahekorra ajal, kasutavad seda palju suurema tõenäosusega ka edaspidi juhusuhetes. Juhusuhetes kondoomi kasutamise osas on aastate lõikes näha väikest positiivset trendi, kuid see ei ole veel statistiliselt oluline,» selgitas ta.
Trummali sõnul ilmneb uuringust ka see, et juhusuhtes kondoomi kasutamine on seotud eelkõige sellega, kas turvaseksi jaoks on tehtud ettevalmistavaid tegevusi – kondoome ostetud ja endaga kaasa võetud. Noormehed kannavad kondoome endaga sagedamini kaasas kui tütarlapsed.
«Samuti mõjutab edaspidist käitumist käitumine kõige esimese seksuaalvahekorra ajal. Noor, kes alustab seksuaalelu turvaliselt, jätkab tõenäolisemalt järjepideva kondoomi kasutamisega ka edaspidi,» lisas ta.