Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Politsei kinnitab: ahistamise vastu saab politseist abi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Caro / Scanpix

Eesti naiste kirjeldatud ahistamisjuhtumeid kommenteerib Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa:  

«On mõistetav, et sellised intsidendid on äärmiselt häirivad ja ebamugavad. Politsei soovitab sellistest inimestest võimalusel eemale hoida, kindlasti mitte jääda nendega rääkima ning mitte pöörata neile liigselt tähelepanu, mis võib nende tegevusele hoogu juurde anda. Kui ligi tulnud inimese käitumine häirib, tuleks teavitada politseid. Kõige kiiremini saab abivajaja abi helistades hädaabinumbril 112 ning politsei saab segaja vastutusele võtta. Näiteks on tänaval ennast ebasündsalt eksponeerimine või bussis võõrastele ligi tikkumine kvalifitseeritav avaliku korra rikkumisena. Kui politsei kutsuda, siis peab avaldaja olema ka valmis toimunu kohta tunnistusi andma, et häiriv tegevus saaks tõendatud.

Sageli on need ise abivajavad inimesed, kes ei oska abi otsida või ei saa ise arugi, et käituvad valesti. Igal juhul on oluline, et sellistest intsidendist teavitatakse politseid. Mida rohkem on meil informatsiooni selliste inimeste tegevuse või võimalike ohvrite kohta, seda rohkem on politseil võimalusi sekkuda ja probleemile lahendus leida.

Kui inimene on sattunud olukorda, kus võõras inimene käib pidevalt tema töökohas ja seetõttu tuntakse end ohustatuna, tuleb kindlasti pöörduda politseisse. Isikukirjelduse ja turvakaamera salvestiste abil on võimalik teha inimene kindlaks. Edasine asjade käik otsustatakse juba konkreetse juhtumi täpsemate asjaolude pinnalt. Politsei saab selliseid olukordi lahendada vajaduse korral ka süüteomenetluse raamidest väljaspool. Näiteks on võimalik inimesega vestelda ja selgitada talle, et selline käitumine tekitab teistes inimestes segadust ja hirmu ning see tuleks lõpetada.»

Tagasi üles