/nginx/o/2010/11/29/474842t1h52d4.jpg)
Suur rahvusvaheline uuring, milles osalised ka Eesti teadlased, tegi kindlaks 30 geeni, mille mõjul algab neidudel varasem puberteet. Osa neist geenidest on seotud kehakaalu ja ainevahetust reguleerivate mehhanismidega.
Tüdrukute varast puberteeti ja ülekaalulisust põhjustavad samad geenid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt võeti kokku 32 genoomiülest uuringut, milles osales rohkem kui 87 000 naist Austraaliast, Euroopast ja USAst, seehulgas 1500 naist ka Eesti Geenivaramust, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Nende uuringute eesmärk oli leida selgeid seoseid puberteedi varase alguse ja geenide vahel.
Leitud geenivariante kontrolliti seejärel 15 000 naise peal, ka selles grupis oli osaliseks 1500 Eesti Geenivaramuga ühinenud naisdoonorit, keda ei olnud kaasatud esimesse uuringusse.
Juba varasematest uuringutest oli teada kaks geeni, mis põhjustavad tüdrukutel varasemat puberteeti. Neile lisaks tuli nüüd välja veel 30 uut geeni ning lisaks kümme sellist, mida tuleb veel edaspidi kontrollida.
Uute leidude hulgas on neli geeni, mille puhul on varasemast teada nende roll kehakaalu reguleerimises, kolm on olulised ainevahetuses ja kolm reguleerivad hormoontasakaalu. See viitab, et puberteedi algus on seotud väga mitmete oluliste bioloogiliste protsessidega.
Nii näiteks viitab värske uuring sellele, et mõnedel naistel on geneetiline eelsoodumus ülekaalulisuseks ja varaseks puberteediks.
Puberteet algab, kui kehal on olemas teatud toitainevarud ning just ülekaalulistel neidudel algab puberteet varem. Puberteediiga on nihkunud varasemaks kõigis arenenud riikides.
Uuringus osalenud Eesti Geenivaramu teaduri Tõnu Esko sõnul seostub varase puberteediga mitmete vähkkasvajate, diabeedi ja südamehaiguste kõrgenenud risk.
Esko sõnul võimaldavad leitud geenivariandid seletada puberteediea alguse kõikumisest umbes kümme protsenti. «Kui arvestada, et puberteediea algus kõigub 11. kuni 18. eluaastani, siis suudame me praegu ära seletada ligi aasta sellest kõikumisest,» märkis ta.
Artikkel ilmus mainekas ajakirjas Nature Genetics, suures autorite rühmas on teadlasi nii Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust kui ka TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudist.