/nginx/o/2014/10/21/3446825t1ha9b2.jpg)
Aspergeri sündroomiga üksikisa kirjutas sotsiaalmeedias ausalt isadusest ja nüüdseks on tema postitus liigutanud väga paljusid. Ta selgitab oma kirjas, et tütre Faithi ema jättis neid maha siis, kui tütar oli kõigest ühekuune.
Sotsiaalmeedias kogub populaarsust üksikisa liigutav kiri isadusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mu printsess Faith jäeti idioodiga (mina), ma vihkasin seda, kes ma olin ja mis mul oli. Mu vanemad soovitasid tütrest loobuda. Ma mõtlesin sellele. Lamasin temaga koos diivanil, ta oli mu süles, vaatas mulle silma ja suutis vaevu mu sõrmest haarata. «Ma ei lase sinust kunagi lahti,» ütlesin talle sel hetkel,» kirjutab mees oma südamlikus postituses.
Ta selgitab, et on Aspergeri sündroomi tõttu pidanud terve elu rinda pistma emotsioonidega, sõprus- ja armusuhetega. Aspergeri sündroom on üks autismi vorme, mis mõjutab seda, kuidas inimene maailma tajub, informatsiooni töötleb ja teistega suhtleb. Ta tunnistab ausalt, et tema tütre sünd muutis teda.
«Faith oli esimene ja ainus kord mu elus, mil ma mõistsin, mis on armastas. Ma mäletan rasedust, kui laps oli kõigest väike mügarik mu endise partneri kehal,» meenutab ta ja kirjeldab üsna detailselt päeva, mil tema tütar sündis. «Karjumine, eredad haiglalambid, medõed rääkimas justkui võõrkeeles, iiveldama ajav haigla lõhn... ükski detail ei jäänud mul märkamata.»
Hetkel, mil medõed näitasid mehele esimest korda tema tütart, tundis mees, et midagi muud enam maailmas polegi. «Teda hoides kadus kogu negatiivsus mu kehast. Mu aju justkui peatus hetkeks ja ma ei suutnud temalt pilku pöörata... ta oli minu. Mina olin ta loonud ja see hetk täitis mind taas põnevuse, armastuse ning lootusega. MA SAIN ISAKS! Ma olin maailma kõige uhkem mees.»
Kuu aega pärast tütre sündi sai mees teada, et kallim oli teda petnud mehe parima sõbraga. Naine teatas mehele, et jätab tema ja tütre maha. Kuigi tal soovitati teisiti toimida, otsustas mees tütre endale jätta ja teadis, et sellest hetkest alates olid nemad tütrega alati koos.
«Me olime koos ja see oli raske. Nutmine oli väljakannatamatu, ma olin pidevalt justkui viimasel piiril oma tunnetega, mu depressioon süvenes. Ma ei söönud ega maganud, minu elu ainuke eesmärk oli hoolitseda oma tütre eest. Ta sõltus minust. Vahel panin ta magama, läksin pärast seda vannituppa ja nutsin vannis, kuni jäin magama,» tunnistab mees ausalt.
Ta selgitab, et Aspergeri sündroom tähendab ka seda, et tal on vahel vaja aeg maha võtta, kuid tütre kõrvalt ei saanud ta seda teha. Ta leidis, et väikelastele meeldib rutiin ja kasutas seda enda kasuks ära. «Ajapikku muutus asi lihtsamaks. Kui alguses oli asi hirmutav, siis lõpuks kasvatasin ma omale parima sõbra,» kirjutab ta.
«Minust ei pruugi kunagi saada ideaalset isa, aga ma pingutan kõigest väest ja tõesti armastan teda ning tema armastab mind... Faith õpetas mulle, mis on tingimusteta armastus. See väike tüdruk sõltub minust elu lõpuni. Ma sain oma töökoha tagasi. Ma käisin ülikoolis sel ajal, kui tema oli lasteaias. Asjad muutusid üha paremaks.»
Mehe südamlik postitus avaldati Facebookis lehel Love What Matters 21. jaanuaril. Esimese 20 tunniga kogus see 25 000 meeldimist, seda jagati üle 6000 korra. Kommenteerijad kiitsid üksikisa, et ta jättis tütre endale ja jagas oma liigutavat lugu teistega.