Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

10 mõtet, mida peaksid teadma kõik üksikemadega kasvanud lapsed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Paljud arvavad, et õnnelikud lapsed tulevad vaid sellistest kodudest, kus lapsed kasvavad koos ema ja isaga. Reaalsuses ei pruugi see nii olla, vanemad võivad pärast lahutust lapse kasvatamisega palju paremini toime tulla kui abielus olles.

Vahel aga ei pruugi asi lahutuse või lahkuminekuni jõudagi, sest mõni isa jätab oma lapse maha veel enne, kui laps on sündinud. Ainult emaga üles kasvanud lapsed ei tohiks end aga kuidagi alaväärsetena tunda. RedBook pani kirja kümme mõtet, mida peaksid teadma kõik lapsed, kes on üles kasvanud vaid emaga.

1. Parem on olla üksi, kui kellegagi, kes ei käitu nagu küps täiskasvanu. Üksikemaga kasvavad lapsed võivad vahel mõelda, et nemad tahavad tulevikus leida selle õige partneri, kellega ei lõpuni koos olla ja lastele head elu pakkuda. See on tore mõte, aga alati ei pruugi nii minna. Su ema tegi võib-olla sinu jaoks elu parima otsuse, kui otsustas sind kasvatada üksi ja lükkas su elust eemale isa, kel oli isiklikke probleeme või kes ei saanud endaga hakkama.

2. Tähelepanu on lühiajaline. See, kui lähedased inimesed pööravad meile tähelepanu, tekitab hea tunde. Aga tähelepanu võib olla ohtlik narkootikum, millest võib sattuda sõltuvusse. Ära arva, et sa oled millestki ilma jäänud, kui su elus pole isa, kes sulle tähelepanu pööraks. 

3. Tõeline ilu ei hääbu. Tõelist ilu ei saa varastada, unustada ega hüljata. Väline ilu võib hääbuda, aga see, mis sind tõeliselt ilusaks teeb, ei kao kuskile. Ja siinkohal on kaotajaks sinu isa, kes ei saa kunagi teada, kui ilus inimene sa oled.

4. Sa ei vaja kellegi heakskiitu ega luba. Selleks, et elada imelist ja head elu, ei vaja sa kellegi heakskiitu. Julge olla seiklushimuline, ära lase lapsepõlve haavadel end tagasi hoida. Ära pelgalt eksisteeri, vaid naudi elu täiel rinnal!

5. Sinu unistused on olulised. Ära usu neid, kes ütlevad sulle, et unistusi tuleb endale hoida, sest muidu need ei lähe täide. Maailm tahab kuulda sinu lugu, ka siis, kui sa põrud. Proovides ja põrudes võid sa olla eeskujuks palju rohkematele inimestele, kui proovides ja esimesel korral edu saavutades.

6. Julgus ei tähenda seda, et sa ei karda midagi. Tegelikult tähendab julgus seda, et sa tegutsed hirmust hoolimata. Võib-olla otsustad ühel päeval üles otsida oma isa, kes sind aastaid tagasi maha jättis. See hirmutab sind, aga sa teed seda ikkagi. Kasvõi selleks, et näidata talle, millest ta on ilma jäänud.

7. Heakskiit on ülehinnatud. Nagu eelnevalt mainitud, pole sul kellegi heakskiitu vaja, sest nagu tähelepanugi, on ka heakskiit liiga ülehinnatud. Loomulikult saaks isa sulle oma heakskiitu anda, aga kui teda pole su elus, ära hakka heakskiitu valedest kohtadest otsima. See on kurnav ja selline heakskiit on tähtsusetu. 

8. Ära lepi vähemaga. Kui sinu elust puudub isa, siis võib-olla pole sul üles kasvades olnud ühtki hea mehe eeskuju. Aga ära lase sel end heidutada ja ära alanda oma ootusi. Pigem tõsta neid kõrgemale, sest sa oled seda väärt.

9. Sa oled vastupidav. Kui elu lööb sulle jalaga näkku, siis võib kergesti tekkida kiusatus alla anda. Raskused teevad sind tugevamaks ja vastupidavamaks. Kui su elu on kogu aeg stabiilne ja rahulik, siis ei saa sinust vastupidavat inimest kasvada.

10. See pole sinu süü. Kui su vanemad lahutavad või kui isa otsustab teie juurest ära minna, pea meeles olulist mõtet: sina pole selles süüdi. Võimalik, et sa süüdistad ennast niikuinii, aga ära tee seda. See koorem, mis su õlgadele jääb, see raske tunne su südames, see häbitunne, mis sind valdab – sina pole neis süüdi. 

Pea meeles: sa ei vaja isa selleks, et teada, kes sa oled.

Tagasi üles