Kas ema võib lapse nähes nutta?

Foto: Vida Press

«Muidugi võib lapse ees nutta!» vastab lastepsühholoog ja pereterapeut Tiina Kütt Emmede Klubis levinud küsimusele, kas lapsevanemad peaksid oma tundeid järeltulijate nähes vaos hoidma ja kas ema pisarate nägemine mõjub lapsele kuidagi halvasti.

Psühholoogi selgitusel saab laps igal juhul aru, kui ema on kurb. Pigem võiks siis ema lapsele selgitada, et kõikide emotsioonide tundmine on normaalne. Võib-olla ei olegi ema päriselt kurb, vaid teda on liigutanud kurb film, raamat või hoopis midagi ilusat.

«Ütledki: emme on kurb praegu. See näitab lapsele, et tundeid tunda on normaalne ja inimene saab oma tunnetega hästi hakkama, kui ta neid rahulikult väljendab, neid nimetada oskab,» lisab Kütt. Meie ühiskonnas on levinud mõtteviis, et rõõmustamine ja naermine on head, aga kurbus miski, mis tuleb ära peita. Meil kasvavad lapsed, kes ei oskagi oma tundeid nimetada, sest nendest rääkimine on kodus olnud tabu. Näiteks tunneb laps, et tema kehas on midagi valesti ja ta kurdab kõhuvalu, kuigi päriselt tunneb ta hoopis hirmu või kurbust, kuid oskamata neid tundeid nii nimetada.

Laps peab õppima, et tegelikult on kõik emotsioonid ühtmoodi normaalsed ja me kõik tunneme neid. «Isegi vihane võib olla. Ka emme võib öelda lapsele: tead, ma olen praegu päris vihane.»

Millest aga tuleks võimaluse korral hoiduda, on lapse ees oma tunnete üle kontrolli kaotamine. Kui ema pole lihtsalt kurb ja nuttev, vaid olukord on kriitiline, oleks tõesti parem, kui laps seda ei näeks. Selline olukord ei õpeta lapsele tunnetega hakkama saamist.