Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps ütles täna Tallinnas Mustpeade Majas toimunud ümarlauas, et naistevastase vägivallaga võitlemist takistab muu seas ka politsei kriitiline suhtumine vägistamisohvritesse.
Mailis Reps: vägistamisohvrit võetakse sageli provotseerijana
«Kui vägistamisjuhtumi puhul hakatakse ohri tausta ja partnerite arvu uurima, püütakse teda välja tuua kui kergete elukommetega, provotseerivalt käituvat inimest, kes selgelt vääris seda,» sõnas Mailis Reps.
Lisaks takistavat naistevastase vägivallaga võitlemist inimeste hoiak, et probleemi pole olemas. Reps tõi näiteks, kuidas ta viimasel ööistungil meeskolleegide suhtumist uuris, millest järeldas: «Vägistamisest teadlikkus on väga madal.».
Poliitikud leidsid diskussiooni käigus üksmeelselt, et naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks võiks vastu võtta eraldi seadused.
Sotisiaaldemokraatlikku erakonda esindanud Sven Mikser ja Keskerakonna eestkostja Evelyn Sepp kinnitasid, et Eesti vajab kindlasti naistevastase vägivalla seadust. Isamaa ja Res Publica Liitu esindav riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta sõnas, et inimõiguste rikkumiste kõikide ilmingute tuleb vastu seista.
Naistevastase vägivalla seadust pidas ta aktsepteeritavaks juhul, kui seaduse sisu ei hakka naiste huvide vastu töötama. Erakond Eestimaa Rohelised esindaja Toomas Trapido rõhutas, et hoiakuid tuleb hakata kujundama maast madalast: «Tihti on seaduste nimedel sümboolne mõju. Selles mõttes võiks naistevastase vägivalla vastane seadus olla, aga peame tegelema ka vägivalla juurtega.»
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom märkis, et ka praegu saab iga vägivalla ohver esitada politseile süüdistuse, mis võetakse menetlusse.
Lisaks rõhutas ta, et väärkoheldud naise naabritel ja tuttavatel on olukorrast teades alati võimalus, kui mitte kohustus, süüdistuse esitamiseks. Samuti tõi Ploom välja lähenemiskeelu taotlemise võimaluse, mida kasutatakse üha enam.