/nginx/o/2016/01/21/4893193t1h7002.jpg)
On inimesi, kes on muidu terved, ent kelle varbad ja näpud tõmbuvad jaheda ilmaga ebameeldivalt külmaks. Õues pakasega lähevad käed ja jalad samuti teistest kiiremini külmaks ja siis pole see ainult tüütu, vaid ka valus.
Miks on mõnel käed ja jalad pidevalt külmad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alati ei saa käte ja jalgade külmumise põhjuseks pidada halba vereringet, kirjutab Greatist. Halva vereringe puhul muutub nimelt nahk punaseks, mitte valgeks või siniseks. Kätes ja jalgades asuvad pisikesed veresooned laienevad ja tõmbavad endasse võimalikult palju verd, et täisvõimsusel töötada.
Kuigi külmataluvus on väga individuaalne, on see täiesti normaalne, et kõige esimesena hakkavad temperatuuri langedes külmetama just käed ja jalad. See on loomulik füsioloogia ja meetod, kuidas kehatemperatuuri reguleerida. Kehatemperatuuri juhib hüpotaalamus, mida võib nimetada aju termostaadiks. Sattudes külma, suunab keha verd naha alt kehatüvele lähemale. Kui veri - ja sellega kaasas käiv soojus - tõttavad soojendama elutähtsaid organeid, jäävad jäsemed rohkem külma kätte.
/nginx/o/2016/01/21/4893215t1hf950.jpg)
Eriti külmade jäsemete puhul võib olla ka tegu millegi tõsisema, täpsemalt Raynaud’ sündroomiga. Sel juhul on inimene külma suhtes eriti tundlik ja madala temperatuuri juures tõmbuvad ta käed-jalad alguses arterite kramplike kokkutõmmetega valgeks, siis siniseks. Uuesti sooja saades hakkab nahk kipitama ja muutub punaseks. Enamasti on seda näha näppudel ja varvastel, kuid sündroomi mõju võib olla tuntav ka huultel, kõrvadel, ninal ja rinnanibudel.
Kui märkad oma nahal külma tõttu suuri värvimuutusi või koged kangust ja valulikkust, tuleks pöörduda arsti poole. Kindlasti vajad arstiabi siis, kui jäsemed muutuvad tuimaks ja tundetuks, sest see võib viidata neuroloogilistele probleemidele.
Päris vereringeprobleemide märgiks on külmade jäsemete kõrval ka karvakadu ja nahamuutused. Lisaks tuleb kindlasti arsti juurde minna siis, kui mõni teatud koht (näiteks üks varvas või näpp) on külmakartlikum kui ülejäänud keha, sest selle põhjuseks võib olla tõsisem vereringeprobleem või tromb.
Raynaud’ sündroomi puhul võiks vältida olukordi, mis halva enesetunde esile kutsuvad. Selleks on peamiselt külm, vibratsioon ja korduvad liigutused sundasendis. Õue minnes riietu kihiliselt ja ära paljasta nahka õueõhule. Muul juhul aitavad hädast välja soojad sokid ja kindad.