/nginx/o/2016/01/21/4893075t1hfc06.jpg)
Üks väike muudatus sinu enda käitumises võib totaalselt mõjutada seda, kui edukaks saab tulevikus su laps. Dr Carl Dwreck on üks neist vähestest, kes peab avalikku võitlust selle nimel, et me loobuksime lastega suheldes oma fikseeritud mõtteviisist ja prooviksime omaks võtta «arendava mõtteviisi». Mida see endast kujutab?
Kõige lihtsam viis arendavat mõtteviisi kirjeldada on läbi näidete. Lühidalt tähendab see, et me ei peaks ütlema oma lastele, et nad on targad, vaid kiitma neid spetsiifiliselt võime eest õppida.
Siin on mõned näited, kuidas asendada fikseeritud mõtteviisiga öeldud lause arendavaga.
Selle asemel, et öelda: «Sa lugesid raamatust lause kokku – sa oled nii tark!»
Ütle parem: «Sa lugesid raamatust lause kokku – sa nägid palju vaeva, et õppida lugema ja nüüd sa suudadki seda. Palju õnne!»
Selle asemel, et öelda: «Sa panid selle pusle nii kiirelt kokku – sa oled tark laps!»
Ütle parem: «Vabandust, et ma raiskasin su aega nii kerge puslega. Las ma otsin midagi, mis pakub sulle rohkem väljakutset. Ma tean, et sa suudad seda!»
Selle asemel, et öelda: «Sa said testis 80 protsenti.»
Ütle parem: «Kuna sa said testis 80 protsenti, tähendab see, et sa oled peaaegu kogu materjali omandanud. Kui sa vaatad üle, mis sul valesti läks ja need selgeks õpid, saad sa homme testi uuesti tehes kindlasti 100 protsenti!»
Teadlased kinnitavad, et kuigi siin on vaid väike suhtumise muutus, on tulemused märgatavad. Kui sa muudad seda, mida ja kuidas sa kiidad, muudad sa ka õppimise olulisemaks, mitte ei omista häid tulemusi lihtsalt kaasasündinud intellektile või puhtale õnnele-juhusele, kirjutab UpWorthy. See tähendab ühtlasi ka seda, et lapse enesehinnang ei ole seotud sellega, kui hästi või halvasti tal millegi sooritamine esimesel katsel läheb, sest nad teavad, et neil on alati võimalus end uuesti tõestada.
Siit videost saad meetodi kohta rohkem infot: