/nginx/o/2016/01/21/4892053t1h4f45.jpg)
Kallistamine on üks omamoodi intiimne tegevus, mis võib olla mõneti ebamugav (kui kallistada tuleb näiteks poolvõõrast töökaaslast), aga ka väga soe ja turvaline tunne, kui embuses on armsam, laps või südamesõber. Täna, 21. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist kallistamise päeva, mille puhul on kombeks tavapärasemast rohkem kallistada.
Austraaliast alguse saanud kogu maailma kallistuspäev (World Hug Day) väärib tõsiselt võtmist, sest kallistamine on väga kasulik nii meie vaimsele kui füüsilisele tervisele. SBS selgitab lähemalt, miks.
/nginx/o/2016/01/21/4892049t1h7e8d.jpg)
Kallistamine teeb tuju heaks
Puudutustest kasu saamine on inimesele omane, sest selle tagajärjel muutume õnnelikumaks ja tervemaks. Psühholoog Sabine Readi sõnul aktiveerub kallistuse ja õlapatsutuse ajal kesknärvisüsteemis see osa, mis vastutab tänutunde eest. «Ka soe käepigistus, pats õlale või kõrvuti diivanil pikutamine võivad parandada emotsionaalset ja füüsilist heaolu,» lisab ta.
/nginx/o/2016/01/21/4892061t1h8709.jpg)
Kallistamine vähendab arstivisiite
Kallistamine tekitab kahtlemata hea tunde, aga uuringud näitavad, et nende mõju on veelgi suurem - nimelt vähendavad kallistused haigeks jäämise võimalusi. Sa pole ainus, kui pead kummaliseks väidet, et kallistamisega saab haigestumist ennetada. Kuid siiski näitas Ameerika Ühendriikides 404 vabatahtliku peal tehtud eksperiment, et gripiga nakatatud katsealustest haigestusid vähem need, kes kallistasid teistest rohkem, sest nad olid vähem stressis.
/nginx/o/2016/01/21/4892057t1hae6c.jpg)
Embamine pikendab eluiga
Üks Rootsis tehtud uuring näitas, et kui inimesed suurendasid füüsilist kontakti teistega, suitsetasid ja jõid nad alkoholi vähem, mis pikendas nende eluiga.
Kui kallistamine on nii tervislik, siis miks me ei tee seda rohkem?
Puudutuste ja kallistuste puudumine teeb kurvaks, üksildaseks ja tekitab depressiooni. Seda arvesse võttes võiksime kõik üksteist sagedamini käte vahele võtta. Psühholoogi sõnul hoiavad inimesi pahatihti tagasi kõiksugu hirmud hülgamise ja haiget saamise ees ning ka peretavad ja kultuurilised eripärad. Igaüks võiks endale seatud piirangute peale lähemalt mõelda, miks takistavad need teiste inimeste puudutamist.
Readi sõnul on paljude suhteprobleemide taga liiga vähene puudutamine ja inimesed saaksid sellest palju kasu, kui nad harjuksid üksteist rohkem kallistama. Seda nii paarisuhetes kui peresuhetes, kus vähene puudutamine tekitab kurbust ja üksildustunnet.
/nginx/o/2016/01/21/4892059t1h25b2.jpg)
Eriti oluline on eksperdi selgitusel kallistada lapsi ja beebisid, kel on seda normaalseks arenguks hädasti vaja. Kurbi näiteid võib tuua orbude pealt, keda pole lapsepõlves piisavalt hoitud ning kel seetõttu on täiskasvanuna mitmeid emotsionaalseid probleeme.
«Kui meil lastena on raskusi lähisuhete hoidmisega, ei oska me ka oma lastega suhteid hoida,» ütleb psühholoog, kelle selgitusel aitab sage hellitamine beebidel kasvatada turvatunnet ja õpetab armastuse väljendamist. Lisaks on teada, et piisav füüsiline lähedus toetab imiku und ja on kasulik tema sotsiaalsele arengule.
Kallistamisest saavad kasu kõik inimesed. Me kõik peaksime kallistama rohkem ja erinevaid inimesi. Jah, ka töökaaslasi, kui selleks on sobiv aeg ja koht.
Rahvusvaheline kallistamise päev võib tunduda imal, kuid maailmas, kus meid ümbritseb nii palju kurbust, pettumust, viha ja vaenu, tuleb end teadlikult ümbritseda rohkem positiivsete emotsioonidega.