Yale’i ülikooli teadlased on lõpuks jõudnud põhjapanevate järeldusteni, miks mõned inimesed on lihtsalt tõprad, samal ajal, kui teised on viisakad ja head, ka võõraste vastu.
Teadlased selgitasid välja, miks mõned inimesed on jobud
20. jaanuar 2016, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adam Bear ja David Rand viisid läbi uuringu, kus osalejatel lasti mängida mänge. Vastusevariante oli kaks: üks isekas ja teine abivalmis versioon. Võiduvõimalused olid erinevad: mõnes mängus oli kasulikum olla abivalmis ja teistega koostööd teha, samal ajal teises mängus olid võiduvõimalused suuremad, kui seigelda vaid iseend esikohale pannes. Nii sai jälgida, kuidas inimesed on arenenud, et kasutada oma intuitsiooni teistega koos töötamiseks – või mitte.
Mis selgus? Tuli välja, et isekas (ehk «tõpram») käitumine sõltub enim sellest, kes sind ümbritsevad. Ehk siis inimesed, kes on pärit keskkonnast, mis on sõbralik ja teineteist toetav, on ka ise suurema tõenäosusega samasugused inimesed ning kalduvad olema sõbralikud ka võõrastega ning situatsioonides, kus sellele käitumisele kohest kasutegurit omistada ei saa. Nad lihtsalt on kogenud, et heldus annab peaaegu alati tagasi.
Samuti tähendab see, et koostööaltid ja helded inimesed peatuvad enne tegutsemist ning mõtisklevad, kas koos tegutsemine on antud olukorras parim lahendus.
Inimesed aga, keda ümbritsevad jobud, õpivad isegi olema isekad ning mitte selle üle pikemalt järele mõtlema. Seda tüüpi inimesed käituvad järjepidevalt isekalt isegi siis, kui koostöö oleks nende huvides – nad lihtsalt ei tule selle pealegi, et nad võiks oma tegevusviisi muuta.
Uuringu lõpptulemused sedastasid, et lõppeks on aga isekad tõprad siiski suurema ellujäämistõenäosusega, ja seda just seetõttu, et nad oskavad olla isekad, vahendab Distractify.