Mõeldes halbadele suhetele, mis teevad inimesed õnnetuks või lõppevad suure krahhiga, süüdistatakse enamasti suuri probleeme, nagu truudusetust, raskusi pühendumisel, agressiivsust. Psühholoog Jeremy Nicholson kirjutab ajakirjas Psychology Today, et tegelikult ei õõnesta suhteid suured mured, vaid väikesed tüütud ja hoolimatud harjumused, mis ajapikku röövivad rõõmu ka toredatest tegevustest ning tekitavad teineteise suhtes vastumeelsust.
Selleks, et pikaajaline suhe oleks rahuldustpakkuv, peab eksperdi sõnul olema enda igapäevaste harjumuste suhtes märksa tähelepanelikum. Samuti võib hoolt ja armastust välja näidates aidata oma kallimal halbu kombeid välja juurutada.
Teadlane Michael Cunningham ja ta kolleegid uurisid kümme aastat tagasi, kuidas mõjutavad paarisuhteid väikesed, aga korduvad ja tüütud harjumused. Neil õnnestus leida, et seda tüüpi käitumisharjumused mõjuvad partnerile samamoodi nagu «sotsiaalne allergia» – nii nagu allergiate puhul ikka, on esialgsel kokkupuutel reaktsioon suhteliselt leebe, kuid korduval kokkupuutel tundlikkus suureneb. Lähisuhtes seega tekitab partneri halb harjumus lõpuks pahameelt ja tülgastust. Seetõttu võivadki suhte alguses tühistena näivad kombed kujuneda aja jooksul nii häirivaks, et võivad osutuda suisa talumatuks.
Uurijad selgitasid sääraste sotsiaalset allergiat tekitavate käitumisharjumuste seas välja neli peamist tüüpi:
Tahumatus: halb hügieen, lohakus (ei korista enda järel), ei ole viisakas.
Hoolimatus: liigne tähelepanuvajadus, pidev hilinemine, enesekesksus vesteldes.
Pealetükkivus: kriitilisus, armukadedus, kamandamine ilma autoriteedita, kontrollivajadus.
Piiride ületamine: alkoholiga liialdamine, töölt viilimine, teistega flirtimine.
Samad uurijad tegid hiljem ka teise uuringu, milles vaatasid täpsemalt, kuidas need harjumused paare mõjutavad. Nende tulemustest selgus, et nn sotsiaalset allergiat tekitavaid käitumisnorme esines meeste ja naiste seas võrdselt, kuigi väikeste erinevustega – kui meestel oli rohkem tahumatust ja piire ületavaid käitumisharjumusi, siis naiste käitumises tuli rohkem ette hoolimatust ja pealetükkivust. Mida sagedamini keegi sellist käitumist välja näitas, seda intensiivsem ja negatiivsem oli sellele tema partneri reaktsioon.
Aasta hiljem võeti katsealustega uuesti ühendust ja siis seoti need korduvad käitumisharjumused suhte rahulolu iseloomustavate näitajatega ning otsusega partner maha jätta. Õnnetuseks selguski, et ajapikku tekitasid kallima halvad kombed järjest suuremat vastumeelsust, mis tekitasid meelepaha ja mõnel juhul viisid ka otsuseni lahku minna.
Mida teha, kui partneril on tüütu harjumus?
Nende uuringute tulemused on väga õpetlikud ja annavad kõigile selle artikli lugejatele võimaluse oma suhtes selliseid vigu vältida. Endaga tegelemine on aga palju lihtsam kui kellegi teisega. Mida võtte ette siis, kui partneri käitumine tekitab üha suuremat vastumeelsust? Psühholoog pakub selleks välja viiesammulise lahenduse.
Suures pildis on just väikesed asjad need, mis võivad suhte ära rikkuda. Kui nendega ei tegeleta, võivad halvad harjumused tekitada partneris niivõrd suurt vastumeelsust, et suhet ei õnnestugi päästa. Kallima abi enesearengul teeb aga partnerid lähedasemaks ja õnnelikumaks, mis liidab suhte veelgi tugevamalt kokku.