Lugeja kirjutab: me laseme hirmul end liiga palju tagasi hoida

Foto: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja, kes jäi mõtlema, millised põhjused takistavad meil oma unistusi täide viimast. Mis teie arvate, miks me nii sageli kardame?

Ma olen väga palju mõelnud, miks me ei vii oma unistusi täide. Kuidas juhtub nii, et ühel hetkel on sul huvid, ambitsioonid, soovid, unistused, plaanid ... Ja aastate möödudes tundub, justkui oleks keegi teine su elu elanud. Mingil hetkel (ja kes küll ütleks, millisel!) jäid unistused tagaplaanile ja n-ö päris elu tegi omad pöörded.

Samas teeb elu alati omad korrektiivid. Need, kes tahtekindlalt oma unistuste poole püüdlevad, ei lase elul ennast kõigutada.

Miks me siis ei täida oma unistusi? Minu arvates on mõned põhjused sellised:

1. Ma püüan olla liiga tubli. Püüan olla kõigi meele järele. Kui oled seda enamiku oma elust teinud, on väga raske sellisest mõtteviisist loobuda. Selliseks muudab meid kasvatus ja sobiv pinnas – iseloom.

Kui sa püüad liigsest tublidusest loobuda, siis võid kohata järgmist takistust. Keegi ei saa aru, mis sul viga on. Enne rabasid mitme mehe eest – miks sa enam seda ei tee?

Meie käitumismustrid pole kinnistunud mitte ainult meie enda peas, need on kinnistunud ka meid ümbritsevate inimeste peas. Seetõttu ongi oma mõttemalli muuta topelt raske.

2. Ma olen liiga mõistlik ja ei kuula südame häält. Mõnes mõttes kattub see eelmise punktiga. Erialavalik ja veel paljud teised eluvalikud olen teinud selle järgi, kuidas oleks mõistlik talitada, ja tihti pole ma kuulanud oma südame häält.

3. Ma kuulan liiga palju seda, mida teised arvavad. Läheb eelmiste mõtetega ühte patta. Loomulikult võivad inimesed sulle head nõu anda, kuid nad võivad anda ka väga halba nõu. Nad ei tee seda meelega, aga nii võib lihtsalt välja kukkuda.

4. Elu keerdkäigud. Jah, neid tuleb ette kõigil. Siiski on mõnel elus rohkem õnne ja teda ei taba nii rasked katsumused. Teine saab neid kuhjaga. Tahtejõud on arendatav, kuid sõltub palju ka sellest, mis loodus on meile kaasa andnud. Mõni lihtsalt murdub eluraskuste all, rääkimata siis oma unistuste täitmisest. Hea, kui hing sees!

Kui viimane punkt on tõesti paratamatus (kuid ka sellest saab üle!), siis esimesed kolm on siiski sellised, millega on võimalik toime tulla. Peamine on neid teadvustada ja sealt juba edasi. 

Kõigest kõige rohkem takistab meid muutusi ellu viimast hirm. Paljud asjad on meie vaimusilmas oluliselt hullemad, kui need reaalsuses iial olla saaks.

Julgust ja õnne kõigile, sest unistuste elluviimine annab tiivad! Tasub vähemalt proovida ja mitte kunagi ei ole tõesti hilja!