Suhted on me elus selleks, et saaksime areneda

Kadri Luik ja Margus Vaher. Foto: Mihkel Maripuu

Nii usuvad suhteblogija Kadri Luik (29) ja laulja Margus Vaher (32), kes oma suhte- ja elukogemusi, teadmist ja peegeldusi huviga kuulavale publikule pakuvad. Novembris esimest korda toimunud vestlusõhtu «Mis tegelikult loeb?» läks täissaalidele. Arter uuris, miks nad selliseid asju teevad, millest täpsemalt räägivad ja milline on nende omavaheline suhe.

EESSÕNA

Margus Vaher (edaspidi M. V.): Me ei ole Kadriga kunagi paar olnud, lihtsalt väga head sõbrad juba kümme aastat – ja sõpradega ei magata. Usume, et kui inimesed n-ö võnguvad samal lainepikkusel, ei mängi sugu sõpruses rolli.

Vestlusõhtu sünd

Kadri Luik (K. L.): Minu puhul on see loogiline jätk mu pikaaegsele suhteblogi «Julgus mõelda, julgus öelda» kirjutamisele ja kolmele raamatule. Miks siis mitte blogist püünele tulla!

Et miks just Margusega? Sest oleme kümme aastat iga päev rääkinud nendel teemadel. Ühel hetkel tekkis meil küsimus, et kui meie omavahel räägime, miks siis ometi ei tee seda inimesed, kes on suhtes. Kuidas nad muidu teavad, mida suhtelt oodata ja saada? Nii nuputasime, kuidas panna inimesed mõtlema ja suhtes kaasa rääkima. Kuna oleme Margusega kaks avatud inimest, otsustasime proovida, mida selline vestlus endaga toob ja kas keegi seda ka vajab.

M. V.: Nii räägimegi oma õhtutel muu hulgas sellest, kuidas luua unistuste suhe ja mis on eduka kohtingu retsept. Magamistoa saladustest ka.

K. L.: Suhtes(t) peab rääkima, et inimesed ei teeks mehhaniseeritud otsuseid, ei järgiks vanu stampe. Meie vestluste eesmärk on näidata valgust pimedasse ruumi. Vahendame oma seisukohti, olgugi et need meil alati ei ühtigi, pigem vastanduvad. Nii jääb kuulajale alati võimalus olla oma arvamusele truu. Meil on meie tõde, mitte absoluut.

Teoreetikud või vilkad praktikud?

M. V.: Oskame ka elada. Nimetan end rõõmuga elukunstnikuks, mind huvitab elu müsteerium ja teadmine, kuidas elada elu täielikumalt/täiuslikumalt.

Tean, et ka Kadri on kogenud elus eri vintsutusi (mh on Kadri üle elanud kaks infarkti – P. K.), tänu millele oskab ta hästi hetke hinnata ega lükka tegemisi-kogemisi tulevikku.

K. L.: Jah, see on oskus – elada olevikus, mitte minevikus. Elu tuleb osata hinnata.

M. V.: Minu pikim suhe kestis seitse aastat: olin 16, kui oma südamedaami leidsin. 20-aastaselt abiellusin, meil sündis poeg Maru, kes nüüd on 12, ja 23-aastasena me lahutasime.

Isiksuslikus mõttes murranguline areng toimus minus kolm aastat tagasi. Sellise murdepunktini tuleb meil aga kasvada. Enne seda olin paljudes valdkondades egokeskne, armukade tropp, kes ei olnud endaga väga heas kontaktis ega osanud õigesti armastada.

Oma pojale mõeldes ütlen, et laps õpib eeskujudest. Nüüd olen talle selline eeskuju, nagu soovisin – õnnelik. Sest ma ei käi n-ö tööl, vaid tegelen oma kirega – muusikaga. Lisaks paari maailmaparandusliku projektiga: üks neist ongi suhete vestlusõhtu ja teine koolinoortele mõeldud «Ei kiusamisele», mida teeme koos Helen Adamsoniga.

See on minu viis anda maailmale tagasi.

Ka olen elust üsna muretult välja jätnud negatiivsed inimesed ja energiavampiirid, lävides vaid nendega, kes mind inspireerivad. Mu elu on ju minu teos.

K. L.: Mul on elus olnud lihtsalt palju õpetlikke suhteid. Kogemine on mulle oluline, nii olen ka kogenud, et eestlasel on omamoodi kinnisidee: õnnelik saab olla vaid aastakümneid kestnud abielus. Paraku olen näinud mitmeid pikki abielusid, kus kaasade areng seisab. Suhe aga on me elus ikka selleks, et inimene võiks areneda.

Esipaari lahutus ja laulatus

K. L.: Julge mees, kes järgib oma südant. Kuid kõrvalistel ei ole õigust siinkohal kohut mõista. Kindlasti võib arutada teemal «kiired pulmad» ja «mida lahutus lapsele tähendab», aga needki arutelud ei vii meid kuhugi. Me ei tea kogu tõde, ei peagi teadma

M. V.: Inimesed võiksid rohkem keskenduda oma suhetele ja rääkida sellest, mida suhtes oluliseks peavad. Esipaarid elavad alati oma elu, miks meie sama ei tee. Massimeedias kujutatu põhjal hinnanguid anda pole mõistlik.

VAHEMÄNG

Vestlusõhtu kestab kolm tundi ja kolm jutuosa vahelduvad muusikaga. Teemad aga… Muu hulgas arutatakse, kuidas luua täisväärtuslik suhe, ning õhtu lõpuks küsivad Luik ja Vaher publikult otse: mida te voodis teete, ja kui teete, kas siis olete «reha», «kana» või «tolmuimeja».

Armastus ja kohtingud

K. L.: Julgustan kohtingutel käima, sest tavaliselt inimesed ju ei kohtu eriti võõrastega. Või kui kohtutakse kellegi uuega, ollakse pettunud, kui partner ei vasta ootustele või suhtlusest ei kasva välja suhet. Ärge otsige kohtingult elu armastust, otsige kogemust ja uusi inimesi ja teil ongi juba põnev.

M. V.: Mõtle, milline kingitus on ainuüksi kohtumine, paljudel kordadel saad väga toreda tutvuse võrra rikkamaks, isegi kui sellest midagi rohkemat ei arene. Kohtingul käimine ongi oskus omaette, meie inimene aga kipub krampi minema. Olen omajagu deitinud ja üks on kindel: ma ei eelda ühegi kohtumise puhul midagi.

Tänase maailma probleem on seegi, et oleme näilisteks muutunud. Instagram on täis pilte, mis kuvavad näilisi suhteid ja tundeid, sest nii kui telefonist on pilt üles laetud, tekib tüli. Lükake see telefon ometi eemale!

K. L.: Jah, me ütleme otse ja see võib kuulaja-lugeja vihale ajada. Ajab ka. Kuid muutusteks ja arenguks peabki vahel raputatud saama. Muidu ei hakka inimene mõtlema. Kui aga keegi torkest tingituna mulle halvasti ütleb, rõõmustan: järelikult läks öeldu korda.

Lubakiri kõrvalehüppeks

K. L.: Kindlasti ei ole meie mõtted mingi õigustus kõrvalsuheteks. Julgustan inimesi olema enese vastu lihtsalt ülimalt aus. Vajadus kõrvalsuheteks on siiski märk sellest, et koos ollakse valedel alustel.

M. V: Ja kui inimene valib kehvas suhtes virelemise, siis on tal järelikult ka seda kogemust tarvis. Kuid ühel hetkel tuleb ikkagi rääkima hakata, kas või enesega. Sest parem inetu tõde kui ilus vale. Ja ilus ju on, kui inimene julgeb, kas või eksida.

K. L.: Kui sa suhtes piinled, siis mõtled ju pidevalt à la kuidas oleks, kui… Mina ei mõtle, ma lähen ja elan!

Ja seksist saab harrastus...

M. V.: Paljud kasutavad tõesti väljendit «seksi harrastama» ja meie kultuuriruumis on seksist rääkimine seniajani tabu. Meie jaoks ei ole. Mõistame, et ainult avameelsusega jõuab harrastamisest armatsemiseni.

K. L.: Ka mina ei harrasta, räägin hoopis kogemisest. Kuid oma valikuis olen teadlik, sest ma ei koge igaühega. Oluline on füüsiline tõmme või tunded.

M. V.: Meeslauljate puhul räägitakse sageli arvukatest naistest, aga kui mehel tekib reaalselt võimalus magada igal õhtul eri naisega, siis see ammendab end kiiresti.

K. L.: Suletud suuga eesti mees ei tea, kuidas naist rahuldada, ja vaikival naisel pole aimu, mida mees ootab. Miks siis minna voodisse inimesega, kellega sa ei suuda seksist rääkida? Tähtis on aga, et rääkimine ei ole partneri kritiseerimine. Voodis ei tohi olla hinnanguline ning avameelsust ei saa võtta rünnakuna, vaid võimalusena.

Toimiva suhte valem

M. V.: Lumme jookseb suhe sageli hetkel, mil mees ja naine kohtuvad. Sest mees loodab, et naine kunagi ei muutu, ja naine loodab, et ta suudab meest muuta – ja mõlemad eksivad. Suurim viga on aga, et me tahame teist inimest omada. Ent inimene on protsess, pidevas muutuses. Ilusaim on suhe, kus kaks inimest seda omavahel mõistavad, kui teie armastus ei sõltu enam armastatu tegudest.

Esinen ikka vahel pulmades, üks kord nägin midagi, mille kohta ütlen «päris armastus». Nägin neid laulatusel, justkui täiesti omaette ilusas mullis. Selles oma väikses maailmas olid nad elanud siis juba kolm aastat, olles koos ainult ja üksnes armastusest.

K. L.: Naljakas on, kuidas otsime põnevaid, ambitsioonikaid mehi. Kui sellise mehe siis lõpuks kätte saame, hakkame kurtma, soovides kohe teda muuta, sest küll ei sobi töö, küll on vale hobi jne. Võtnud siis see, kellega sa reaalselt koos elada tahad. Taolisesse tüüpi ei suudaks me aga isegi mitte armuda.

Kurb on ka, kui naine annab endast kõik ära, muutudes iseenesestmõistetavaks ja lõpuks igavaks, sest oled enese kaotanud. Pühenduda võib, kuid enese eest hoolitsemist ei saa lõpetada. Muidu laguneb õnn laiali.

JÄRELSÕNA

Ühe sellise vestlusõhtu naiskuulaja tuli lõpusõnade ajal lavale ja ütles: «Ma armastan mehi ja seksi. Paljud vaatavad mulle seepärast viltu. Aga sina, kes sa oled oma mehega koos ainult raha, mugavuse, võimu, üksinduse kartuses või laste pärast, ütle, kumb meist tegelikult prostituut on.»

Järgnes pikk vaikus ja seejärel suur aplaus.