Toidumürgitus ei ole just kõige meeldivam tervisehäda, mida üle elada. Enamasti peetakse selle tekkimisel süüdlaseks pahaks läinud või valesti valmistatud toitu, kuid sama hästi võivad haigust tekitavad bakterid pärineda nõudepesukäsnast.
Pesukäsna kuumutamine mikrolaineahjus ei olegi nii väärt nipp, kui ustakse
15. jaanuar 2016, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavalised meetodid nagu käsna pesemine seebi ja veega või selle pistmine nõudepesumasinasse ei ole piisavalt tõhusad, et hävitada selliseid baktereid nagu kolibakter ja salmonella, edastab Woman’s Day.
New Yorgi meditsiiniülikooliülikooli mikrobioloogi ja patoloogi Philip Tierno sõnul on tavaline köögikäsn väga räpane. «Peamiselt seetõttu, et selle külge jääb aedviljade, liha ja kõiksugu muu toidu jäätmeid, milles võib olla patogeenseid haigusttekitavaid baktereid, mida ajaga juurde kasvab,» selgitas ta.
Kuna käsn on soe ja niiske, on see bakteritele ideaalne kasvukeskkond. Tuleb välja, et levinud nipp kuumutada käsna hetkeks mikrolaineahjus, ei ole sugugi tõhus. Haigusttekitavate bakterite vastu peaks käsna puhastama hoopis valgendiga.
- Vala anumasse üks osa valgendit ja üheksa osa vett.
- Sega läbi.
- Pärast nõudepesu kasta käsn üleni valgendilahusesse ja jäta 10-30 sekundiks ligunema.
- Võta käsn välja ja loputa vee all läbi.
Nõudepesukäsna peaks valgendiga puhastama iga kord pärast nõudepesu, eriti kui nõusid on kasutatud toore liha töötlemiseks. See meetod on parem kui käsna kuumutamine mikrolaineahjus, sest valgendi ja vee segu pääseb üleni käsna kurdude sisse. Mikrolaineahi kuumutab seevastu väga ebaühtlaselt, eriti kui käsn ei ole ühtlaselt niiske.