Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Tali käes, tülid majas? Ehk talviseid suhtetülisid Eesti koduseinte vahelt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Vahel tundub, et külmade saabumisega muutub ka meie partner eriliselt ärritavaks. Pikad pimedad õhtud kahekesi ninapidi koos, kurnavad pühad, takkapihta nii neetult külm … Uurisime Eesti inimestelt, millised on nende «talvetülid» ehk jagelemised ja naaksumised, mis paare vaid talvel kimbutavad. 

«Olin olnud paarkümmend aastat mägedehunt, kui oma peikaga tuttavaks sain, aga neil on terve perekond murdmaasportlased. Mees leidis, et ka mind tuleb rajale viia. Kaks 800meetrist ringi tegin ära, siis läksin koju surema. Hiljem selgus, et mehe pere käib igal aastal ka suusapuhkusel – aga mitte Alpides, vaid murdmaad nühkimas. Ja muidugi osalevad kõik pereliikmed, kaasa arvatud mina. Mees veel lohutas, et pole hullu, elan need kümme (!!!) päeva tundratuhkruna liueldes kenasti üle. Kui me siis keset ööd mingi Põhja-Rootsi majakeseni jõudsime, siis – arvake ära, mis maja kõrval asus! Jaa, mäesuusalift! Ja minul polnud muidugi varustust kaasas … Mind veeti sinna pettusega! Pärast ei rääkinud mehega poolteist päeva.» (Diana, 33)

«Aastast aastasse on minu ja mu elukaaslase põhiline tüliallikas ahjude kütmine. Mina, kes ma olen üles kasvanud ahiküttega korteris, tean kohe kindlasti palju paremini, kuidas ahje tegelikult köetakse, ja olen mitu korda näinud, et mees teeb seda valesti. Tema jälle arvab, et minu kütmine on igapidi tuleohtlik, ja hea meelega hoiaks ta siibrid lahti, kuni söed enam ei hõõgu. Mis loomulikult tähendab, et ka ahi ei lähe soojaks. Lahenduseks leppisime kokku, et kui tema kütab, siis mina ei torgi oma nina sellesse, ja vastupidi. Vähemalt mõnda aega on nüüd kodurahu säilinud.» (Kristi, 39)

«Klassika: külmanautija ja külma mittenautija hakkavad kuhugi minema, näiteks nädalavahetusel poodi. Tundub täiesti süütu ettevõtmisena, eks. Teine ütleb, et lähme koos, teen väljas suitsu, kuni sa riidesse paned. Kui välja jõuan, küsin kerge hämminguga, et mis sa niisama seisad, autot polegi sooja pannud. Ning siis vaatab ta mind mõistmatult: ma ei panegi, me jalutame poodi, sest nii ilus ilm on! Ilus ilm jah, aga mul on külm! Käime seal poes inimese moodi ära, pärast võime maja ümber mõned tiirud teha …» (Gea, 27)

«Härra abikaasa viriseb, et ma pargin auto liiga treppi ja tema ei saa enda sõidukit nii maja lähedale ajada, kui tahaks. Mina pargin treppi selleks, et ei peaks 30kraadise külmaga auto soojapanekuks üle õue keksima, vaid saan trepist kolme sammuga auto juurde …» (Ave, 28)

«Vaidlusteema külmaga: kas ja kui vara tuleb auto sooja panna? Kas lund tuleb pühkida auto pealt enne või pärast käivitamist? Ja üks tähtsamaid: kas käega tohib auto pealt lund maha pühkida?» (Eve, 32)

«Mulle meeldib talvel õues pesu kuivatada, või noh, lasta külmuda. Mulle meeldib külmunud pesu tuppa restile või kuivatisse tuua. Mees jälle ei saa aru, miks sellist jama vaja on ja ma pesu otse kuivatisse ei pane. Aga mulle meeldib õuest toodud pesu külm lõhn!» (Reelika, 25)

«Mu kaasa arvab pidevalt, et olen valesti riides. Iga päev küsib mitu korda (kui me koos pole), kas mul ikka sall ja müts ja kindad ja kampsun on. Mina väidan talle järjekindlalt, et mul ei ole külm, ausalt, ma ei karda külma. Soojavereline, noh! On üsna klassikaks saanud, et kodus vaidleme, miks mul ei ole piisavalt soojad riided, ning hiljem tõstan ta kasukast välja, sest ikkagi hakkab külm. Õnneks ta suudab selle üle juba naerda ning autos on alati mõni varukampsun.» (Katja, 29)

«Mina väitsin mehele tõemeeli, et mul ei ole külm, kui ta käskis mul end riidesse panna. Aga ega ma ei teadnud, et mind selle peale jääkülma garaaži terveks päevaks velgi värvima ja Makroflexiga hullama viiakse. Pärast olin nagu jääkuubik, jõin viina, tagumik radika vastas, ja hammustasin kohukest peale, sest teekruus oli külmunud sõrmede jaoks liiga raske, et seda kätte võtta …» (Marit, 30)

Kümme põhjust, miks paarid talvel tülli lähevad

1.         Külmetushaigused. Vähem aega ja jaksu intiimsusteks, lisaks on ääretult raske seksi nautida, kui nina on nii tatti täis, et hingatagi ei saa.

2.         Suured kommunaalarved. Aga nii jube külm on, et mõtlemata torkad lisaradika järele ... et siis järgmisel kuul hambaid krigistada, kui elektriarve saabub.

3.         Pimedus. Kumbki teist ei taha üles ärgata, sest kuidagi väsinud on olla, väljas on ju veel pime ka. Lõpuks jääte mõlemad tööle hiljaks, olles enne paraja hulga aega duši kasutamise pärast näägelnud.

4.         Ilm. Ilm muudab kõik, mis sa teed, väljakutseks: raske on minna tööle, poodi või lihtsalt kodust välja.

5.         Varem ärkamine, et auto sooja panna. Veel üks nõme põhjus, miks pead hommikul varem kaisust välja ronima – et auto sooja panna ja esiklaas härmatisest puhtaks nühkida.

6.         Masendus. Pime aeg tekitab paljudes inimestes hooajalist depressiooni. Isegi kui te tavaliselt suudate teineteise meeleolu parandada, siis talvel on see kuidagi eriliselt raske.

7.         Ilmadraama. Tavaliselt on suhtes üks, kes esimest lund nähes rõõmust hundiratta viskab, teine seevastu tõmbab nina vingu ja kurdab, et küll see lumi tuli jälle ootamatult ning üleüldse, autoga on nüüd ju võimatu sõita...

8.         Ummikud. Mida kehvemad ilmad, seda rohkem ummistavad tipptunnil liiklust vanemad, kes oma võsukesi autoga kooli veavad. Sa tead, et ühel päeval olete samasugused, aga praegu ei suuda te endas kaastunderaasu leida ning see hoopis ärritab teid.

9.         Liiklemine. Ja kõigil eeltoodud põhjustel (auto soojendamine, ummikud, kehvemad teeolud) pead sa ärkama tund varem, et normaalsel ajal tööle jõuda.

10.       Nutitelefonid ja kindad. Nutifone pole lihtsalt võimalik tavakinnastega käsitseda – kui kumbki teist just ei muretsenud spetsiaalseid nutitelefonisõbralikke kindaid. Kui te seda aga ei teinud, siis kuhjuvad vastamata kõned ja frustratsioon, sest kallimat ei saa kätte siis, kui vaja oleks.

Allikas: Female First

Tagasi üles