Lugeja kirjutab: miks kasutatakse kõike, mida ma ütlen, minu vastu?

Foto: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja, kes leiab, et märkmetesse kirja saavad jutuajamised arsti juures, töötukassas või suisa tööintervjuudel ajavad segadusse ning võivad kasu asemel sootuks kahju tuua.

«Kõike, mida te olete öelnud, võidakse kasutada teie vastu.» Seda lauset oleme harjunud kuulma USA krimifilmides.

Julgen väita, et olen sama karmi tõega kokku puutunud meie (ameti)asutustes. Ja ma ei räägi politseist!

Toon näiteks arsti juures käimise. 

Sattusin sinna hädaga, mille põhjust pikka aega kuidagi ei leitud. Ühe arsti juurest teise juurde käies märkis igaüks midagi mu haigusloo juurde. Üsna varsti sain aru, et järgmise arsti juurde minnes võtab suurema osa arsti ajast eelmiste arstide kirjutatu lugemine.

Kusjuures selgus, et kirja sai sageli teistmoodi jutt, kui mina rääkisin. Üks arst aga tõlgendas perearsti juttu täiesti omatahtsi (väites, et perearsti sõnul mina ei usu diagnoosi ja keeldun ravist. Nägin seda konkreetset saatekirja ka ise digiloos ja perearst kirjutas hoopis midagi muud!).

Kahjuks on ka digilooga nii, et arstid omavahel küll näevad, mis kirjas on, patsiendi jaoks seda juttu aga sageli üles ei panda. Nii nägin digiloos vaid paari sissekannet.

Ja kujutage ette, et tegelikult sai nüüd kirja midagi muud, kui te ütlesite. See võib viia hoopis valediagnoosini. Kas kogu selles kadalipus jaksab keegi enam tõestada, kuidas asi oli? Ja keda siis lõpuks usutakse – ikka arsti kirjutatut.

Tookord sain diagnoosi hoopis eraarsti juures ja nemad arstide ühtset süsteemi ei kasutanud. Nii et kui kunagi on vaja digiloost mingit järge ajada, ei saa keegi sellest midagi aru.

Samasugust kohtlemist olen mina ja ka minu tuttavad kogenud töötukassas. Iga kord pannakse sinu kohta midagi kirja – isegi isiklikke märkusi. Sellised ülestähendused võivad sulle aga saatuslikuks saada. Töötukassal on ju õigus sind töötuna arvelt maha võtta, kui sa nende reegleid ei täida.

Tööotsimisel sama lugu. Tuttav käis tööintervjuul personaliotsingu firma kaudu. Käis ühe töökoha pärast ja mõned kuud hiljem teisele töökohale kandideerides. Teisel korral võeti välja eelmise korra ülestähendused ja öeldi, et eelmisel korral rääkisite teistsugust juttu. Millist juttu siis ja kuidas see kirja sai – kes sellest hoolib! Ja järelikult on ka muutused inimeste elus ja soovides lubamatud. Mis kord juba kirjas, see loeb.

Kui palju meist igale poole jälgi jääb, ei tea me isegi. Isikuandmete kaitse ei aita siin ka sugugi. Sa ei saa ju keelata kedagi enda tehtud (või sama asutuse tehtud) märkmeid kasutamast.

Mida siis soovitada, ei oska öelda. Rääkida ju tuleb ja kirja see pannakse. Nii arsti juures, töötukassas kui tööd otsides.