Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Millised omadused pärandavad vanemad oma lastele?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Väikesed lapsed vaatavad suurte silmadega oma kõige kallimate eeskujude peale ja loodavad suureks saades sama ägedad olla. Kas selliseid omadusi nagu huumorimeel ja hea stiilitunnetus saab lastele üle kanda, kui need ei ole kinni geenides? Teadlaste sõnul saab küll.

Vanematele meeldib mõelda, kellelt on laps oma parimad omadused pärinud. Kui füüsilised omadused nagu teravatipuline nina ja punased juuksed on tõepoolest päritavad, siis muud omadused ei tule kaasa geenidega. Lapse käitumisharjumusi mõjutavad enim vanemate eeskuju, sest just oma ema ja isa jälgides õpib maimuke neid imiteerima. 

«Märgates oma last teatud viisil käitumas, tekib küsimus, kust see tuleb?» räägib doktor George Holden portaalis Parenting. «Väikeste laste puhul tuleb see enamasti vanematelt.»

Pole just tore tõdeda, et lapse komme vanduda või sõprade ees asjadega uhkustada on tegelikult vanemate pealt õpitud käitumine, kuid teiselt poolt õpib laps sedasi ka häid harjumusi. Näiteks meeldib meile mõelda, laps sündis tänu musikaalsele emale hea lauluoskusega või oskab isa ilumeele tõttu oivaliselt joonistada. Vanemate omadused on küll last mõjutanud, aga need ei ole kaasa sündinud, vaid matkimise teel õpitud. 

Enamasti me ise ei märkagi, kuidas me lastele mõju avaldame ja millised me kõrvalt vaadates oleme. Lapsed on aga pere peegel ja näitavad enda peal, mida kodus tehakse. Seda tasub lastekasvatamisel arvesse võtta ja ära kasutada. 

Doktor Margaret Tresch Owen soovitab mingi oskuse kohta välja näidata erilist entusiasmi ja poolehoidu, et ka laps seda märkaks. Kui aga lapsel huvi ei teki, ei maksaks seda talle peale suruda. 

Halbade kommete külgejäämise ennetamiseks tuleb kõige pealt endale neid kombeid tunnistada ja siis neist ka lastega rääkida. Ütleme, et ema või isa ei oska end talitseda ja hakkab kergesti ärritusest karjuma. Selle tagajärjel on ka lapsel õe või vennaga tülitsedes komme teise peale röökida. Tsüklit saab peatada, kui tunnistada endale ja oma lastele tehtud vigu ning rääkida, miks selline käitumine on vale. Leia selleks rahulik hetk ja selgita lastele, et käitusid valesti ning tunned end seetõttu halvasti.

Oweni selgitusel on väga oluline näidata oma eeskujuga lastele seda, kuidas teha vahet heal ja halval. Nii õpivad nad edaspidi tegema paremaid valikuid.

Tagasi üles