/nginx/o/2016/01/11/4866211t1h8594.jpg)
«Meil ei lubatud külmutuskapist toitu võtta. Kogu toit oli igaks päevaks jagatud portsjoniteks,» kirjeldas üks küsitletud prostituutidest prominentses uuringus oma lapsepõlve. «Me ei tohtinud võtta veel ühte leiva-, vorsti- või juustuviilu, sest isa pidi selle tööle lõunasöögiks kaasa võtma. Olime loomulikult näljased.» Lõviosa kehamüügiga tegelevatest naistest on pärit peredest, kus on olnud pidev rahamure või vägivald, sealhulgas tüdruku seksuaalne ärakasutamine lapseeas.
Stereotüüpse arvamuse kohaselt on prostituudiks hakkamine naise vaba valik. Aasta tagasi Eestis ja Lätis läbi viidud uuringus «Inimkaubandusse värbamine ja naise kujutamine meedias» tõdetakse siiski, et enamik naisi, kes selle töö valivad, on sunnitud seisus – nende haridus ja sotsiaalsed oskused ei võimalda leida tööd, millega nad suudaksid end normaalselt ära elatada. Uuringust selgub, et lõviosa kehamüügiga tegelevatest naistest on pärit peredest, kus on olnud pidev rahamure või vägivald, sealhulgas tüdruku seksuaalne ärakasutamine lapseeas.
Uuringu raames viidi läbi süvaintervjuud 29 prostituudiga Eestist ja Lätist. Suurem osa intervjueeritud naistest nii siin kui ka Lätis tunnistas, et prostituuditöö ei ole nende vaba valik vaid tingitud pere raskest majanduslikust olukorrast, vägivallast vanamate vahel ning vanemate sõltuvusprobleemidest. Vaid paar küsitletud tüdrukut olid pärit nii materiaalselt kui ka sotsiaalselt hästi toimetulevast perekonnast.
Üks küsitletud prostituutidest kirjeldab oma lapsepõlve: «Meil ei lubatud külmutuskapist toitu võtta. Kogu toit oli igaks päevaks jagatud portsjoniteks. Me ei tohtinud võtta veel ühte leiva-, vorsti- või juustuviilu, sest isa pidi selle tööle lõunasöögiks kaasa võtma. Olime loomulikult näljased.»
«Praegu on juba liiga hilja midagi muuta,» leidis teine. «Seda oleks pidanud tegema juba 12 aastat tagasi! Nüüd olen juba selgrootu.»
Teine tüdruk kirjeldab pidevat koduvägivalda: «Vanemad tülitsesid sageli. Isa oli purjus ja need ei olnud kuigi head ajad. Püüdsin ema kaitsta, kuid mõnikord kestis tüli terve öö.»
Kolmas: «Isa hakkas mind peksma, kui olin 12-aastane. Tol ajal olid mul pikad juuksed. Ta tiris mind juustest ja lõi mind ...»
Levinud on väärkohtlemine
Ühe teise Eestis läbi viidud uuringu järgi on 20 protsenti prostitutsiooniga tegelevatest naistest olnud lapsena seksuaalselt väärkoheldud – enamasti kas kasuisa või peretuttava poolt.
Intervjueeritud naise tüüpiline kogemus on üleskasvamine suures või lahutatud perekonnas, kirjutatakse uuringus. Sageli on lapsed üles kasvatanud kas nende ema või vanaema või on neil olnud kasuisa. Probleem ei olegi niivõrd peremudelis kui selles, et tegemist on vaeste või sotsiaalselt toimetulematute peredega. Keeruline kasvukeskkond aga annab valulise ja traumeeriva kogemuse ning suurendab seega prostituudiks hakkamise või muu väärkäitumise tõenäosust.
Uuringus tõdetakse, et ka vastutustunne oma lähedaste ees sunnib naisi rahateenimise eesmärgil prostituudiks hakkama. «Alguses hakkas mees mängima mänguautomaatidega, seejärel kasiinos ... Abikaasa jäi suurtesse võlgadesse. Kui need inimesed võtsid meie korteri ja meil ei olnud piisavalt raha mehe võlgade maksmiseks, puutusin esimest korda kokku seksitööstusega,» kirjeldas üks naine. «Tegin seda mehe võlgade tagasimaksmiseks.»
Üks kurvemaid lugusid selle uuringu raames oli teismelisest tüdrukust, kes võttis endale vastutuse laste eest, kes ei olnud küll tema omad, kuid kes olid jäänud hoolitsuseta. Sel hetkel töötas tüdruk turul müüjana ja üritas nii nende laste ülalpidamiseks raha teenida, kuid turumüüja palgast ei piisanud, et kõiki suid toita ning selle asemel hakkas ta prostituudiks.
Nii mõnedki küsitletud naised tunnistasid, et alustasid seksiga rahateenimist soovides saada asju, mida nad varem ei saanud endale lubada.
Selline valik aga ei tähenda, et prostitutsioon on naiste unistuste elukutse, see on võrreldes kassapidaja- või koristajatööga tulusam rahateenimisvõimalus. Palk paljudel nn naistetöökohtadel lihtsalt ei võimalda rahuldada enda (ja oma pere) kõige elementaarsemaidki põhivajadusi. Nii Eesti kui ka Läti naiste intervjuudest oli näha, et nende vajadused ei olnud ülepaisutatud. Nad soovisid endale elukohta ning rahalist stabiilsust, mitte elu luksuses.
Nõiaringist raske väljuda
Uuringus märgiti, et seksiäri naised jäävad oma probleemidega üksi – nad liiguvad üsna suletud seltskonnas, on sõltuvuses alkoholist, uimastitest või rahustitest, sageli kõigist kolmest korraga.
Ent mitte ükski küsitletud naistest ei öelnud, et sooviks kindlalt ja alatiseks prostituudiks jääda. Samas tõdesid nad, et pärast pikka töötamist seksiäris, on sealt välja astuda raske, et mitte öelda võimatu. «Olen sellega juba harjunud,» ütles üks naine. «Ma ei oleks võimeline mingiks normaalseks tööks.»
«Praegu on juba liiga hilja midagi muuta,» leidis teine. «Seda oleks pidanud tegema juba 12 aastat tagasi! Nüüd olen juba selgrootu.»
Prostitutsioonist loobumist raskendab ka keskkond, kus need naised elavad – tuttavate-sõprade ja huvide ring on suhteliselt kitsas. Nad on igapäevasest ühiskonnaelust isoleeritud ning ei oskagi tavalist elu elada.
Sama uuringu raames küsitleti ka erinevaid inimkaubandusprobleemiga tegelevaid eksperte, kelle väited toetasid naiste räägitut – tüdruk valib enesemüügi tee seetõttu, et tal ei ole muid mõistlikke äraelamisvõimalusi. «Naiste elulood ja ekspertide tunnistused ei anna tõendeid prostitutsiooni kui teadliku karjäärivaliku ja omaette eesmärgi kohta,» resümeerib uuring.
Loe pikemalt Pealinna portaalist.