Notar selgitab: lapsed vanemate lepingus

Foto: Vida Press

Põlvnemise või hilisemate õigustoimingute alusel omistatakse laps tema vanematele. Sellega astub laps vanematega mitmesugustesse õiguslikesse suhetesse. Vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning lapsesse puutuv tuleb ühiselt otsustada ehk kokku leppida, sõltumata vanemate omavahelistest suhetest - olgu nad omavahel abielus või mitte, elagu nad koos või mitte, kirjutab Tallinna notar Kirsty Laidvee ajakirjas Märka Last. 

Probleemid tekivad eelkõige vanemate lahuselu korral, kus lapsesse puutuva otsustamisel tuleb jätkuvalt üksmeel saavutada. Lapse ülalpidamine, hooldusõiguse teostamine ja suhtlemiskorra määramine on küsimused, mis lapse õigusi ja huve silmas pidades vajavad lahendamist.

Ülalpidamiskohustus

Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

Perekonnaseadus näeb ka ette elatise suuruse kindlaks määramise alused - ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestada tuleb lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega oluline on kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel kindlaks teha, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist (asjaosaliste elujärg, perekonna standard) tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.

Seadus lubab vanematel oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. 

Ülalpidamise andmist reguleeritakse sageli lepingute, sealhulgas notariaalsete lepingute abil.

Samas sellise kokkulepe sõlmimine ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Nii võivad muudatused lapse abivajaduses või vanema võimaluste (varalise seisundi) muutumine viia ülalpidamise teistsuguse määramiseni.

Lepinguga ei saa vabastada ülalpidamise kohustusest ega loobuda ülalpidamisest tulevikuks.

Sagedaseim elatise maksmise kokkulepete notari juures vormistamise põhjus on soov võimaldada kohest sundtäitmist- võimalust elatise maksmise kohustuse rikkumisel pöörduda otse, ilma kohtus käimata, kohtutäituri poole, kes saaks hakata maksmata elatise nõuet võlgniku vara arvel täitma. Selline elatise maksja nõusolek peab olema üheselt määratletuna kirja pandud notariaalses dokumendis.

Hooldusõigus

Hooldusõiguse teostamise, so õigus hoolitseda lapse isiku eest (lapse kasvatamine, lapse järele valvamine, lapse viibimiskohta määramine ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitsemine) ja õigus hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju, kaudu avaldub vanemate mõju lapsele lapse elu puudutavates küsimustes. Vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus või mitte. Lapse sünni hetkel omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Ühise hooldusõiguse korral otsustavad vanemad lapse elu puudutavaid küsimusi (nt lapse lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle) ühiselt ning peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. Perekonnaseaduse alusel võib ühist hooldusõigust omav vanem, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, üksi otsustada vaid lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju, mille all tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

Ühise hooldusõiguse puhul saab asjades, mida seaduse kohaselt peavad otsustama ühist hooldusõigust omavad vanemad ühiselt, ühele vanemale õiguse üksi s.o.  ilma teise vanemata, otsustada anda üksnes kohus, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 

Seega lepinguga ei saa loobuda ega ära võtta hooldusõigust. Küll on võimalik ja vajalik hooldusõigust omavatel vanematel saavutada üksmeel lapse elu puudutavates küsimustes.

Suhtlemisõigus

Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest, peavad vanemad lahuselu korral kokku leppima ka selles, kuidas ja kui palju saab laps lahus elava vanemaga suhelda ning kuidas peab vanem oma suhtlemisõigust teostama ja -kohustust täitma.

See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub poolte vastavatest ettepanekutest, soovidest ja tahtest. Seejuures peab suhtlemiskord tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele lastekaitseseaduse §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. 

Kokkulepete vormistamisest

Perekonnaseaduse alusel vanema ja lapse vaheliste suhete suhtes sõlmitavate kokkulepete osas kehtib põhimõtteliselt vormivabadus, erand on elatise osas sundtäitmisele allumise nõusolek, mis vajab notariaalset tõestamist. Kokkuleppe teatud vormis, sealhulgas notariaalses vormis vormistamise kohustus võib tuleneda ühe poole vastavast soovist või kui kokkuleppe saavutamine on seotud teise kokkuleppe sõlmimisega, millele seadus näeb ette teatud vorminõude, selle tehingu vorminõudest.

Kui ülalpidamisleping läheb kaugemale perekonnaseaduses ette nähtud ülalpidamise kohustuse täpsustamisest - näiteks kui lepinguga soovitakse maksete tegemise kohustus paika panna sõltumatuna lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, tuleb leping vormistada vähemalt kirjalikus vormis.

Kokkuleppe olemasolu tõendamise võimalikkuse eesmärgil võiks vorminõude puudumisel kokkulepe olla vormistatud siiski vähemalt kirjalikus või elektroonilises vormis. 

Lõpetuseks

Lapse ülalpidamise ja hooldusõiguse teostamise jätavad seadused vanemate õigusteks ja kohustusteks. Samas, lapse õiguste ja huvide tagamise tõttu seavad seadused siin ette piiranguid nii õiguste sisu kui teostamise viisi osas. Näiteks allub kokkulepe seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse täpsustamise kohta kohtu kontrollile, hooldusõiguse teostamise kokkuleppe mittesaavutamisel saab üksnes kohus anda otsustusõiguse ühele vanemale ning kohus saab määrata kindlaks või täpsustada lapse ja vanema suhtlemiskorda. 

Seadused näevad ka ette, et lapse elu puudutavates küsimustes peavad vanemad püüdma kokkuleppele jõuda. Ise kokkuleppele jõudes, on lahendus vanematele ka paremini vastuvõetav ja võimalus õigusrahu saabumiseks suur. Tänapäeval on välja kujunenud ka mitmeid läbirääkimiste toetamise ja mediatsiooni (lepitamise) vorme, mis aitavad asjaosaliste õigusi ja huve arvestavaid kokkuleppeid saavutada.