/nginx/o/2015/02/11/3756151t1hea1c.jpg)
21-aastane Michelle Gore oli elektroonilistest seadmetest niivõrd sõltuvuses, et noor naine tegi umbes 200 selfit päevas ja kasutas nutitelefoni isegi duši all olles. Nüüd hoiatab naine teisi, et sellisest sõltuvusest võib välja areneda piinav terviseprobleem.
Gore’i sõnul veetis ta mõnikord lausa 23 tundi internetis ja oli 2014. aasta jõulude ajal üliõnnelik, kui sai omale uusimad elektroonilised vidinad. Ta küürutas pidevalt tahvelarvuti, telefoni või sülearvuti kohal, kuid sellest arenes naisel eelmise aasta jaanuaris välja piinav Tietze sündroom, kirjutab Daily Mail.
Michelle Gore’i perearst selgitas talle, et naise sõltuvuse tõttu arenes tal rindkeres välja turse, mis tekitas rinnus valu ja paistetust. Nüüd hoiatab ta teisi, et ei tasu elektroonikast sõltuvusse sattuda, sest see võib tervisele mõjuda.
«Sain aru, et mul on probleem, kui ärkasin ühel hommikul ja olin erinevate vidinate juhtmete vahel lõksus,» meenutas ta. «Sülearvuti juhe oli mul ümber jala, kõrvaklappide juhe ümber kaela, mobiilijuhe padja all, tahvelarvuti laadis mu voodi kõrval ja mu mängukonsoolid olid jalgotsikus. Mõtlesin, et see pole normaalne.»
Ta hakkas tundma teravat valu oma seljas ja rindkeres ning mõistis, et midagi on tõsiselt korrast ära. «Mul oli iga päev valus ja ma muretsesin, et mu südamega on midagi korrast ära, seega pöördusin oma perearsti poole. Ma olin murdumas ja tunnistasin talle, kui palju aega ma arvuti ja muude seadmete taga veedan. Ta ütles, et ma olen oma keha ära kurnanud, sest olen pidevalt samas asendis. See tuli mulle tõelise šokina, kuid see oli täpselt see äratus, mida ma vajasin,» tunnistas noor naine.
Michelle Gore pidi päevapealt loobuma kõigist seadmetest. Kui tema kodus polnud kolm päeva internetti, oli noorel naisel tõeliselt raske oma vaba aega sisustada. «See oli kui õudusunenägu. Kuna ma veetsin nii palju aega internetis, siis järsku oli tunne, et mu elu lõppes,» rääkis ta.
Ta tegi päevas umbes 200 selfit, et leida seda ühte ja ideaalset, mida teistega internetis jagada. Lisaks sellele kasutas ta telefonis Snapchati rakendust, Instagrami ja WhatsAppi. Enne magama minekut mängis ta PlayStationi või Xboxiga või vaatas Netflixist filme. Ta ei lülitanud kunagi oma telefoni välja, sest kartis mõne sõnumi maga magada. Ühel aastal soovis ta jõuludeks veekindlat telefoni, et saaks selle ka vannituppa kaasa võtta.
Abi saamiseks pöördus naine Suurbritannias asuva kliiniku poole, mis tegeleb nutiseadmete sõltlaste raviga. Kuna kliiniku hinnakiri oli üsna krõbe, otsustas Gore pöörduda oma pere ja sõprade poole, et tuge leida. Tema sõnul tundsid ta vanemad kergendust, kui tütar tunnistas, et loobub kõigist seadmetest. Kuna perel polnud piisavalt raha, et erakliiniku ravi eest maksta, üritasid nad tütart toetada muul moel. Näiteks lepiti kokku kindlad kellaajad, millal keegi ei tohtinud kodus nutiseadmeid kasutada. Aja jooksul on noore naise sõltuvus leebemaks muutunud ja ta tunnistas, et talle meeldib oma perega aega veeta.
Dr Richard Graham selgitas, et sellist sõltuvust on väga keeruline ravida. «Erinevalt alkoholist või narkootikumidest, ei saa patsient otsustada, et ta enam kunagi elus ei kasuta elektroonilisi seadmeid. Selle asemel tuleb luua terve suhe elektroonikaga ja see ongi ravi tuumaks,» sõnas Graham.
Milline näeb välja nutisõltlase päev, kui internetti pole?
10.00-13.00 Kõik on korras. Ilma internetita on mul rohkem vaba aega, seega ma koristasin, pesin pesu, triikisin ja tõmbasin tolmuimejaga tolmu… tunne on hea.
13.00 Mul on igav, mitte midagi pole teha.
14.00 Hakkasin lugema raamatut, mille tõmbasin kunagi ammu oma telefoni.
15.00 Raamat on üsna huvitav, aga telefoniaku hakkab tühjaks saama. Üritasin seda laadijaga ühendada, aga laadija läks katki… masendav.
16.00 Leidsin teise laadija, aga see laeb mu telefoni kaheksa tundi.
17.00 Aelen voodis, igav on… ei saa lugeda, ei saa internetti minna ega YouTube’i videoid vaadata… väga masendav.
18.00 Otsisin sülearvutist mõnda filmi või midagigi, mis mu meelt lahutaks. Ei leidnud midagi peale mingi Barbie multika. See kestis ainult 30 minutit ja nüüd on see läbi.
18.30 Igav.
19.00 Mängisin Simsi.
20.00 Igav. Tahtsin Simsis muusikavideo teha, aga sain aru, et muusika jaoks on mul vaja internetti või iTunesi.
21.00 Piinlen igavuse käes. Vaatasin sülearvutist, kas internet on juba tagasi. Ja ongi tagasi! Nii põnev!
3.00 Jäin lõpuks magama.