Caroliina Rand: Eesti mees, ole ometi julgem!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Caroliina Rand
Caroliina Rand Foto: Erakogu

Vabakutseline ajakirjanik ja kolumnist Caroliina Rand kirjeldab üht episoodi aasta eelviimasest päevast ning küsib: kus on Eesti meeste julgus?

Kärutan toidupoes ringi. Pühadeks, nagu ikka, on tarvis igasugu sellist staffi, mida muidu ei osta, mistõttu tiirutan mitu korda samadest kohtadest mööda, sest selgub, et ennäe – viigimarjad asuvad siinsamas kus mandlidki, suhteliselt lähestikku. Aga kas ma siis seda enne teadsin...

Igal juhul. Üks noormees tiirutab ka. Noormees vaatab mulle otsa, kohe niimoodi pikalt ja huviga. Niipea aga, kui näole midagi naeratuselaadset hakkan manama (noh, kaks sekundit juba passitud ka), keerab tema pilgu häbenedes maha. Ühe korra vaatab kalaleti poole ka, aga sama teeb välja. Aru on saada, et inimene tunneb siiski huvi. Jälgin ümbruskonda oma parimate Sherlocki-võtetega, mis on küll üpris mannetud, aga järeldusele, et tüüp ei viibi kaupluses koos oma miskisuguse naispoolega, jõuan sellegipoolest.

Ja taas kord kordub sama. Ligineme, pilgud kohtuvad, ta ka juba peeeaaaaaaegu naeratab ja siis lööb viimasel momendil põnnama. Nojah, see pole ju ööklubi ja ta pole joonud kahte rummikoolat.

Nojah, see pole ju ööklubi ja ta pole joonud kahte rummikoolat.

Nüüd ilma irinata: ma olen lugeda saanud küll neid hirmõudseid, põhjuseta solvavaid ja elulabaseid vastuseid, mida mingid võõrad tibinad mu tutvumisportaalides neidudele kirju kirjutavatele sõpradele vastuseks on saatnud. Täiesti normaalsetele kirjadele kusjuures. See võib tõesti kehvas mõttes jalust nõrgaks või üldse igasuguse tutvumissoovi võtta. Kui sa just mingi totaalselt emotsioonideta tüüp pole. Ja selles valguses on täiesti mõistetav, et selges päevavalguses ja ilma paraja kangusega kokteilita tundub Eesti neidudega tutvumine mitteteostatav.

Aga tead, nunnu võõras mees ostukeskusest: ma lohutan sind teadmisega, et iga korra kohta, mil sina oled mingilt nõmedikult ebanormaalse kädistamise saatel korvi saanud, on Eesti naine saanud anekdoodiraamatu väärilist kohtlemist mingilt meessoost jopskinilt. Kurb, et see kõik lõpuks sellise kapseldumisega lõppeb.

Ma lihtsalt püüan öelda, et kui sa peaksid uuel aastal toidupoes mõnda neiut kõnetama ja teda maasikakarbi abil püüdma deidile meelitada (nagu minul ükskord juhtus, ülilahe oli kusjuures) ja kui see tšikk peaks sulle siis mingit nõmedat nägu selle peale tegema, siis jumal temaga ja hea ongi, et teada said, et ta nõme on. Deidil seda teada saada oleks veel nõmedam!

Aga no ma ei tea, proovi ikka ehk? Naistele tegelikult julmalt meeldib, kui sa proovid. Nendele normaalsetele siis.

Head uut julgust!

Copy
Tagasi üles