See on küsimus, millega alustan paljusid oma koolitusi. Enamus inimesi, kellega oma töös kokku puutun, on vanuses 25 – 65 eluaastat. Just seda vahemikku peetakse inimeste kõige väärtuslikumaks ajaks – teostamise ajaks. Just need on aastad, mil püüame oma unistused ellu viia ja seeläbi oma elust kõige rohkem rõõmu tunda. Enne 25. eluaastat teeme alles ettevalmistusi eluks, peale 65. eluaastat hakkame juba haaret lõdvendama. Aga just teostusiga on see, kus oleme oma energia ja suutlikkuse tipul, mis võimaldab meid ennast ja oma elu realiseerida.
Paljud meist veedavad aga need kõige väärtuslikumad 40 aastat «vangis». Vangis iseenda valikute ja otsuste tõttu. Ja see pole mitte füüsilise maailma vangla, vaid mõttevangla, kuhu paljud inimesed iseennast vabatahtlikult panevad.
Näen seda igapäevaselt. Ja ma pole ainus. Aastast aastasse viiakse läbi uuringuid selleks, et välja selgitada, kuidas inimesed end oma igapäevaelus päriselt tunnevad – kui õnnelikuks end peavad, kui pühendunud nad tööl on ja kuivõrd nad elust lihtsalt rõõmu tunnevad? Kahjuks ei ole tulemused kiiduväärt.
Oled sa kunagi päriselt mõelnud, kui palju aega sa oma elust tööl ja töökaaslastega veedad? Jah, see on umbes 75 protsenti ärkveloleku ajast. Mõned inimesed ütlevad, et see on tajutavalt koguni kuni 90 protsenti ajast (näiteks teenindajad, kelle vahetused kestavad kuni 12 tundi). Me veedame tajutavast elust suurema osa (vähemalt mõttes) tööl.