/nginx/o/2015/12/28/4836043t1haa73.jpg)
Üks aastaring on jälle lõppemas. Järjekordne aasta, järjekordsed 52 nädalat ja järjekordsed 365 päeva, kirjutab koolitaja Kaido Pajumaa portaalis Motivaator. Kas pole see mitte parim hetk küsida endalt, kuidas ma tegelikult need päevad, nädalad ja kuud veetsin – kas ma tegin rohkem asju, mida tahtsin (soovisin) teha või asju, mida pidin tegema (sest mul polnud valikut)?
See on küsimus, millega alustan paljusid oma koolitusi. Enamus inimesi, kellega oma töös kokku puutun, on vanuses 25 – 65 eluaastat. Just seda vahemikku peetakse inimeste kõige väärtuslikumaks ajaks – teostamise ajaks. Just need on aastad, mil püüame oma unistused ellu viia ja seeläbi oma elust kõige rohkem rõõmu tunda. Enne 25. eluaastat teeme alles ettevalmistusi eluks, peale 65. eluaastat hakkame juba haaret lõdvendama. Aga just teostusiga on see, kus oleme oma energia ja suutlikkuse tipul, mis võimaldab meid ennast ja oma elu realiseerida.
Paljud meist veedavad aga need kõige väärtuslikumad 40 aastat «vangis». Vangis iseenda valikute ja otsuste tõttu. Ja see pole mitte füüsilise maailma vangla, vaid mõttevangla, kuhu paljud inimesed iseennast vabatahtlikult panevad.
Näen seda igapäevaselt. Ja ma pole ainus. Aastast aastasse viiakse läbi uuringuid selleks, et välja selgitada, kuidas inimesed end oma igapäevaelus päriselt tunnevad – kui õnnelikuks end peavad, kui pühendunud nad tööl on ja kuivõrd nad elust lihtsalt rõõmu tunnevad? Kahjuks ei ole tulemused kiiduväärt.
Oled sa kunagi päriselt mõelnud, kui palju aega sa oma elust tööl ja töökaaslastega veedad? Jah, see on umbes 75 protsenti ärkveloleku ajast. Mõned inimesed ütlevad, et see on tajutavalt koguni kuni 90 protsenti ajast (näiteks teenindajad, kelle vahetused kestavad kuni 12 tundi). Me veedame tajutavast elust suurema osa (vähemalt mõttes) tööl.
Just seetõttu peaksime endalt töötajate ja juhtidena küsima, kuidas mina ise ja minu inimesed (meeskond) end tegelikult tööl tunnevad? Ja kas ma olen juhina (aga ka töötajana) endast kõik andnud selleks, et ise oma tööst rõõmu tunda ja et seda saaksid tunda ka minu inimesed?
2013. aastal ütles ainult 16 protsenti eestlastest, et nad on oma tööle pühendunud (tunnevad, et soovivad just selles organisatsioonis selle juhi alluvuses seda tööd teha). 2015. aastaks oli see langenud 7 protsendi peale. Paljud arvavad, et asi on Eesti madalas palgatasemes. Kahjuks ei ole lahendus ka palgas. Näiteks Soomes olid vastavad näitajad 11 protsenti ja 4 protsenti. Järelikult peab olema põhjus mujal.
Selle artikli eesmärk ei olegi jõuda põhjusteni, miks inimesed end tööl eriti hästi ei tunne, vaid aasta viimasel nädalal esitada küsimus, kuidas me soovime oma elu kõige väärtuslikumad aastad veeta? Kui me veedame kuni 75 protsenti ärkveloleku ajast tööl ja me töötame kuni 40 aastat oma elust, peaksime endalt aeg-ajalt küsima, kuidas me sooviksime seda aega mäletada?
Alustada võiksime väga lihtsa küsimuse kaudu: «Kas ma TAHAN seda teha või ma PEAN seda tegema?»
Kas pole see mitte lihtne küsimus? Aga kui sügav! Võta täna korraks aeg maha ja vaata enda sisse – mida sa päriselt oma elu suhtes tunned? Mida sa päriselt oma töö suhtes tunned? Kas sa tahad seda tööd teha või sa pead seda tööd tegema? Mida sa päriselt oma kolleegide või juhina töötajate suhtes tunned? Kas sa soovid nende inimestega koos olla või sa pead nendega koos olema?
Kui avastad end vastamast nendele küsimustele «pean» kaudu, ära kiirusta põgenema. On vägagi suur tõenäosus, et avastad end uues kohas üsna pea samamoodi tundvat. Asi ei pruugi olla ainult sinu töös, sinu juhis või kolleegides. Asi võib olla ka sinus endas. Seetõttu võiksid endalt küsida lisaks eelnevale, mida sa oled valmis tegema ise selleks, et oma tööst ja seeläbi kindlasti ka oma elust tervikuna rohkem rõõmu tunda?
Kui sa oled juht (kasvõi ainult ühele inimesele), on sinu vastutus veelgi suurem. Mida sa oled valmis tegema juhina, et sinu inimesed (meeskond) oma tööd rohkem nautida saaksid ja selle kohta pigem «tahan» kaudu vastata saaksid? Nagu eelpool viidatud küsitlus näitas, ei ole asi palgas. Miks mitte võtta järgmise aasta eesmärgiks välja selgitada, kuidas sinu inimesed end tegelikult igapäevaselt töö juures tunnevad ja mida sina saad juhina ette võtta selleks, et nad end paremini tunneksid. Minu lubadus sulle on lihtne – mida paremini oma töötajatesse suhtud, mida rohkem pingutad selle nimel, et nemad ennast hästi tunda saaksid, seda lihtsam on sul juhina oma eesmärgid nendega koos tööl ellu viia.