Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Harvardi psühholoog selgitab, miks võib uue aasta lubadustest olla rohkem kahju kui kasu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

1. jaanuar läheneb kiirel sammul ja paljud meist mõtlevad sellele, et uus aasta võiks ju olla uus algus. Võib-olla oled isegi üles kirjutanud oma lubadused või eesmärgid uueks aastaks. Ent Harvardi ärikooli sotsiaalpsühholoog Amy Cuddy sõnas, et taolistest lubadustest võib olla rohkem kahju kui kasu. 

«Me ei oska seada omale realistlikke eesmärke,» ütles Cuddy. Ja kui me ei suuda täita oma ebarealistlikke eesmärke, tunneme ärevust ja meie enesehinnang langeb. Business Insider uuris temalt, kuidas mõjutab inimesi eesmärkide seadmine ja kuidas vältida selliseid lubadusi, mis mõjuvad kurnavalt. Cuddy sõnul tehakse uueks aastaks eesmärke seades tavaliselt neli viga.

1. Lubadused on tavaliselt absoluutsed

«Inimesed panevad kirja või mõtlevad omale eesmärke, mis on absoluutsed, aga see ennustab juba ette põrumist,» lausus Cuddy, «sest nad ei lähe kindlasti igal nädalal kolm korda trenni.»

Kui rääkida sellest samast näitest, siis esialgu võid sa ju korralikult trennis käia, kuid ühel hetkel jääd näiteks haigeks ja oled sunnitud kodus olema. See võib kõik su trenniplaanid segamini paisata ja pärast haigust sul polegi võib-olla enam tahtmist trenni minna. 

Teisest küljest on mõttetu lubada endale midagi ebamäärast («ma leian töö»), kuna siis pole sul millestki kinni haarata.

2. Lubadusi raamib negatiivsus

Cuddy sõnul kipuvad inimesed «keskenduma sellele, mida nad tahavad enda juures muuta ja mis neile ei meeldi». Seda tehes kutsud endas esile negatiivseid tundeid. Mõned negatiivsed tunded võivad Cuddy hinnangul olla motiveerivad, kuid üldiselt ei ole neist kasu.

Ära luba endale, et «ma ei söö enam rämpstoitu», sest selline lubadus teeb sind juba eos maha. Pigem sõnasta oma eesmärk nii, et «ma toitun tervislikumalt», kuna see aitab sind paremini motiveerida ja optimismi hoida.

3. Lubadused keskenduvad tulemusele, mitte protsessile

«Kui võtad eesmärgiks kõndida näiteks 10 kilomeetrit ja mõtled kogu aeg sellele numbrile, siis on see teekond sinu jaoks üsna kurnav ning tüütu,» hoiatas Cuddy. «Sa võid tunda, et oled põrunud, sest võrdled kogu aeg seda, kus sa hetkel oled ja seda, kuhu sa jõuda tahad.»

4. Lubadused sõltuvad suuresti välistest teguritest

Väga halb mõte on siduda oma lubadused teiste inimeste või õnnega. Kui sinu eesmärgiks on uuel aastal ametikõrgendust saada, siis keskendu konkreetsetele sammudele, mida saad ise astuda, et selles suunas liikuda. Kindlasti ära mõtle nii, et kui sa ametikõrgendust ei saa, siis sa oled läbikukkunud. 

Cuddy soovitab seada omale väikseid eesmärke, mis kokku aitavad sul täita mõne suurema eesmärgi. Kuigi ta ei poolda uueks aastaks lubaduste andmist, mõistab ta seda, miks tahavad inimesed mõelda 1. jaanuarist kui uuest algusest. Peaasi on see, et eesmärgid ja lubadused oleksid arendavad ega tekitaks liiga palju stressi. 

Cuddy tõi näiteks, et tema üheks eesmärgiks eelmise aasta lõpus oli «armuda jooksmisesse». Ta vältis kõikvõimalikke numbreid. Ta alustas väiksemate eesmärkide täitmisest, et leida omale sobiv jooksutempo ja liikus muudkui edasi. Lõpuks õnnestuski tal muuta jooksmine nauditavaks tegevuseks.

Tagasi üles