Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kolm põhjust, miks su laps valetab ja mida ette võtta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

«Jah, ema, ma viisin prügi välja», «koer sõi mu kodutöö ära!», «Mikk tegi seda, mina pole süüdi». Lapsevanemana oled ilmselt isegi taolisi lauseid kuulnud. See võib vanemale mõjuda üsna frustreerivalt, kui tema muidu nii hea laps kipub mõnikord valetama. Miks ta nii teeb?

Võib-olla oled endamisi mõelnud, mida oled sina teinud, et laps tunneb, et ta ei saa sulle tõtt rääkida. Kas oled lubanud tal läbi käia n-ö valede inimestega? Kas sa oled halb ema? Ära muretse, sina pole süüdi kõigis vigades, mis su laps teeb. YourTango pani kirja kolm põhjust, miks muidu head lapsed võivad vahel valetada.

1. Ta arvab, et valetamine on lihtne (ja turvaline) moodus probleemide lahendamiseks

Enne, kui lapse aju pole veel täielikult välja arenenud, ei mõista ta põhjuse ja tagajärje seost nii hästi kui täiskasvanud. Laps ei pruugi tajuda, et tema vale võib välja tulla või siis pole ta seda olukorda enda jaoks korralikult läbi mõelnud. 

Näide elust enesest: laps ütleb emale, et tal on kodutööd tehtud, sest siis ta saab oma lemmikfilmi rahulikult vaadata. Pealegi on kodutööde tegemine nii igav.

2. Ta ei taha, et vanemad temas pettuksid

Keegi meist ei taha tunnistada, kui oleme eksinud (ka lapsed mitte). Isegi täiskasvanutel on raske vahel öelda, et asjad ei lähe nii, nagu nemad loodavad. Miks me siis eeldame, et lastel on seda lihtsam teha? See on eriti tõene laste puhul, kel on kombeks teha keskmisest rohkem vigu. 

Näide elust enesest: laps mõtleb, et kui ta ütleb, et tema ei unustanud autoakent lahti, vaid ta suurem vend tegi seda, siis ei pea ema temas pettuma ega temaga pahandama.

3. Ta mäletab «tõde» teisiti

Vahel võib juhtuda, et me jalutame mõne vaidluse juurest minema ja meil on kogu olukorrast hoopis teine kujutlus kui sellel, kellega me vaidlesime. Mõnikord võime uskuda, et me tegime midagi sellepärast, et me tõesti planeerisime asju nii või oleme seda teinud juba nii palju, et see muutub rutiiniks. See on eriti tõene noorte laste puhul, kelle mälu pole veel täielikult välja arenenud. 

Näide elust enesest: «Jah, ema, ma andsin juba koerale süüa.» Kui laps teeb seda igal hommikul, siis võib kergesti juhtuda, et ta ühel päeval unustab seda teha, ent talle tundub, et ta juba tegi seda. Ta ei pruugi mäletada, et tegelikult ta ei andnud sel hommikul koerale süüa.

Mida teha, kui laps valetab sulle pidevalt (isegi, kui selle taga on kindlad põhjused)?

  • Ole heaks eeskujuks. Lapsed kuulevad ja näevad palju rohkem, kui me endale aru anname. Ja kui aus olla, siis meie kõigi ausus ulatub vaid teatud piirideni, vaid üksikud meist on kogu aeg täiesti ausad. Kindlasti oled mõne kohtumise tühistanud väites, et sul on teised plaanid. Lapsed kuulevad seda ja tõlgendavad seda nii, et kogu aeg ei pea olema täiesti aus.
  • Premeeri ausust. Kui laps on sinuga aus, täna teda. Palju kergem on lapsele vigu andestada, kui ta tunnistab need ise ausalt üles. Julgusta last näiteks nii: «Kullake, ma pole kindel, et sa oled minuga hetkel aus. Kui sa räägid mulle kohe tõtt, siis ma piirdun hoiatusega ja sellele ei järgne karistust.»
  • Näita välja kaastunnet ja ole mõistev. Aus pole alati kerge olla ja lastel on peaaegu alati olemas põhjus, miks nad ei julge tõtt rääkida. Hea lapsevanem peab lapsele ausust õpetama, mitte teda kogu aeg karistama ja karmide tagajärgedega ähvardama. Pea meeles, et ka sina teed vahel vigu, seega ära eelda, et su laps on täiuslik.
Tagasi üles